Tähtis polevat mitte siht, vaid teekond. Kaheksakümnendate algusest üheksakümnendate lõpuni korraldati iga-aastast ülemaailmset seiklust, mis järgis seda tarkust rohkem kui ükski teine autosõidul põhinev võistlus. Ja millega sõideti? Eks ikka Land Roveritega.
1980. aastal läbisid kolm läänesakslastest koosnevat võistkonda Brasiilias Transamazonica magistraali ümbruses 12 päeva jooksul 1600 ränkrasket džunglikilomeetrit. Sellega pandi algus Camel Trophy nime kandnud mõõduvõtule. Kasutati Jeep CJ5-sid ehk põhimõtteliselt Jeep Wrangleri eelkäijaid, mis kandsid küll ametlikult hoopis nime Ford U50.
Land Rover nägi ettevõtmises potentsiaali ning pani sellele õla alla seeläbi, et hakkas “kaameli trofee” võistlust oma autodega varustama. Nii sõideti 1981. aastal Sumatra saarel juba Range Roveritega.
Aasta hiljem Paapua Uus-Gineas peetud kolmas mõõduvõtt oli esimene rahvusvaheline Camel Trophy, sest sakslaste kõrval võtsid osa ka Hollandi, Itaalia ja USA võistkonnad.
Sealt edasi võtsid asjad üha suuremaid tuure ning 1989. aastal kandideeris 28 osalejakohale üle miljoni inimese maailma eri otstest. Õnnelike hulka pääsemiseks tuli kõigepealt võita oma riigi eelvoor ning seejärel olla edukas ka rahvusvahelises eelvoorus.
Lõppvõistlusel anti kaheliikmelistele võistkondadele ette kohtumispunktid ja nende vahele jäävad kohad, milledest igaühe läbimine andis teatud arvu punkte. Kõiki kohti polnud võimalik läbida, mistõttu tuli igal ekipaažil koostada oma strateegia ja marsruut. Sõideti sadu ja tuhandeid kilomeetreid.
Ligemale paarikümne aasta jooksul jõudis Camel Trophy eripalgelistesse paikadesse, mille ühiseks nimetajaks olid üksnes karmid olud ning suurt pingutust ja häid oskusi nõudvad rajad. Mõõduvõttu korraldati näiteks Austraalias, Madagaskaril, Borneo saarel ja Venemaal Siberis.
Aastate jooksul pruugiti Camel Trophy’l kõiki Land Roveri mudeleid. 1998. aastal oli võistlusmudeliks toona uhiuus Freelander (säh sulle linnamaasturit!). Autod olid muidugi tugevalt modifitseeritud, kuid sellegipoolest näitas võistlus Land Roverite maastikuvõimeid parimast küljest.
Camel Trophy’l kasutati iga autot ainult ühe korra ning nende edasine käekäik oli erinev. Mõne ostis ära võistleja, kellele see pärast ühist seiklust armsaks oli saanud, mitmed jäeti kingitusena sellesse riiki, kus mõõduvõtt toimus, ja nõnda edasi.
Juba viidatud 1998. aasta Camel Trophy, mis algas Tšiilis ja lõppes Argentinas, jäi sellisel kujul viimaseks. Land Rover leidis, et see on irdunud liialt autosõidul põhinevast seiklusest ning fookus on nihkunud lisaülesannetele, mis seisnesid näiteks süsta- või mägirattaga sõitmises. Selguse huvides väärib märkimist, et lisaülesanded olid ilmunud Camel Trophy kavva juba 1982. aastal.
Igatahes, Land Rover ja korraldajad läksid teineteisele head soovides lahku ja 1999. aasta üritus jäigi seetõttu vahele. 2000. aastal peeti Camel Trophy hoopis kiirpaatidega ning kuigi see oli väga edukas, läks jutuksolev seiklus sellega ajalukku.
Land Roveri jaoks sai Camel Trophy järje ülevõtjaks mõõduvõtt nimega G4 Challenge. 2003. aastal alguse saanud ettevõtmisele tegi paraku lõpu peale läinud kümnendi lõpus maailma tabanud finantskriis.
