Diislikütuste kohta räägitakse erinevaid lugusid sellest, milline on nende mõju keskkonnale, kui võimsad on diiselmootorid jne. Kas nad saastavad keskkonda rohkem kui tavalised bensiinimootoriga autod?
Kütusetootjad teevad meeletuid investeeringuid, et diiselmootorite kütusekulu ja kahjulike hetigaaside kogused väheneksid. Parandatud on nii kütuste keemilisi kui füüsikalisi omadusi, mis on tulemusi kandnud. Diiselkütus on vaatamata eelarvamustele muutunud märgatavalt keskkonnasõbralikumaks.
Ka diislikütust tehakse taastuvtoorainest
Näiteks Neste müüb oma tanklates taastuvtoorainest toodetud diislikütust, mille süsinikuheide on keskmiselt koguni 90% väiksem kui tavalisel diislikütusel.
Ehk teadmine nagu diiselmootoriga autoga sõitmine tähendab ilmtingimata keskkonnavaenulikkust, on müüt. Neste MY taastuvdiisli tsetaaniarv on isegi kõrgem kui tavadiislil, mis tagab veel võimsama kütuse.
Ei tasu peljata, justkui oleks diisli võimsus madalam kui bensiinimootoril. Tegelikkuses suudavad kaasaegsed diiselmootorid pakkuda bensiinimootoritele ausat konkurentsi.
Bensiinimootorid on oma olemuselt lihtsamad, seetõttu on neil ajalooliselt tõesti olnud ka rohkem võimsust kui samaväärsetel diislitel. Kaasaegsed tehnoloogiad on aga suutnud selle mahajäämuse suurel määral kompenseerida ning diiselmootorite jõudlus on märgatavalt paranenud.
Oluline on ka diiselmootorite madalam kütusekulu pikkadel sõitudel, mistõttu ongi eelkõige just suurtel autodel eelistatud diiselmootorit. Sõites bensiinimootoriga, suureneb nende kütusekulu märgatavalt.
Diiselmootoreid arendatakse pidevalt edasi
Räägitakse, et diiselmootorid on kaduvad nähtused. Tegelikult toimub endiselt ka diiselmootorite arendamine. Uued diiselmootorid põhinevad progressiivsel tehnoloogial, millega on tagatud kolm olulist komponenti: transpordi võimsus, ohutus ja tõhusus.
Diiselmootoreid on vaja, kuna bensiinimootorid ei sobi suurtele autodele, kuna suurendavad märgatavalt kütusekulu ja hübriidmootorid kuuluvad linnaliiklusesse. Diiselmootori kasutegur tuleb välja eelkõige pikemate vahemaade läbimisel.
Ehk tasub järele mõelda, millised on sinu igapäevased vajadused. Kuid kindlasti ei tasu diiselmootorit peljata seetõttu, et justkui tekitaks ta suuremat keskkonnakahju.
Tahkete osakeste filter on nii bensiini- kui diiselmootoritel
Diiselautode juures on on tahkete osakeste filter (Diesel Particulate Filter – DPF), mis tekitab omanikule lisakulutusi. Tegelikult kasutatakse sarnaseid filtreid ka bensiinimootorite juures, neil nimetatakse seda PPF filtriks, ehk Petrol Particulate Filter.
Filter aitab kütust hoida kõrgel temperatuuril, et see saaks täielikult ära põleda. Mida kvaliteetsem on kütus, seda vähem tahkeid osakesi tekib ning filter püsib ka puhas. Kui mootorit on nõuetekohaselt hooldatud, siis liigseid lisakulutusi autoomanikule ei tule.
Diislikütus külmub miinuskraadidega
Iga talve hakul kuuleb juttu, et diislikütus hakkab miinuskraadide juures külmuma. Tegelikult kasutatakse suve- ja talveperioodil erinevaid diislikütuseid ning talvine kannatab ka kõige krõbedamaid miinuskraade.
Jah, muidugi on Eesti kliima muutlik, kuid päris prognoosimatu see ka ei ole. Talvisel ajal on tanklates müügil arktiline diislikütus, mis olenevalt kütusest talub kuni -30 kraadist külma, taastuvtoorainest Neste MY kuni -32 kraadi. Diiselmootoriga ei teki miinuskraadiga probleeme, kui kasutada sobivat kütust ning hoida auto tehniliselt korras. Siin ei pea kartma, et saastaks kuidagi rohkem kütust kui tavaline bensiinimootor. Tuleb meeles pidada, et autoga peab pidevalt korralises hoolduses käima ning kvaliteetset kütus tankima.
Seega ei ole diislikütus kindlasti ajaloohämarusse vajumas – vastavalt nõudlusele on kütuseid arendatud ja parandatud ning sobiva kütusega sõiduki leidmiseks tuleb arvestada oma sõiduvajadusi.
