Tallinnas Järvel avatud Neste esimene teenindusjaam oli üheksakümnendatel kuum koht, kuhu leidsid tee mitmesugused ärimehed. Kuna Eesti piirid olid avanemas, siis kohtas seal ka välismaalasi ja liites sellele muidu ka toonased põnevad ajad, siis tööl igav ei hakanud. Oma karjääri algust Nestes meenutab ettevõttes nüüdseks juba pea 31 aastat töötanud müügijuht Aivar Piisner.

1990-ndate alguses oli teenindusjaam palju uhkem koht kui n-ö tavaline toidukauplus. “Seal olid omavahel liidetud kohvik, kauplus, autopesula ja vajadusel sai ka autot remontida,” meenutab Piisner aegu, mil välismaine Neste Eesti turu avanedes siia värskeid tuuli tõi.

Järve teenindusjaam oli esimene, kuhu Piisner tööle asus ja veel nüüdki vaatab ta heldimusega minevikku: tol ajal oli tegemist tõelise välismaa värgiga, kus olid müügil välismaised šokolaadid ja isegi võileivad olid hoopis teise maitsega kui nõukogude ajal. “Seda välismaist õhkkonda kandus ka töötajatele, kes käisid Soomes koolitustel õppimas, kuidas inimestega suhelda,” räägib Piisner. Muuseas, inimestega suhtlemine ja kõigi tervitamine, kes uksest sisse astusid, ehmatas esialgu nii mõndagi klienti.

Täna on Neste läinud automaattanklate teed, kus inimene saab kiiresti ja mugavalt tanklapeatuse teha ning edasi sõita. See ei tähenda, et osade tanklate juurest ei võiks toitlustus leida. Kaheksas tanklas tehakse koostööd R-Kioskiga ning lisaks leidub osade Neste tanklate juures ka Hesburgeri kiirtoidukohti. 

Kohvikulauad olid täis kohvrisuuruseid mobiiltelefone

90-ndatel ajal oli Neste teenindusjaamas kohvi joomas ja söömas käimine moeasi. Omamoodi staatuse sümboliks olid kohvrisuurused mobiiltelefonid. 

“Ilmtingimata pidi seltskonnal olema laual ka kohver mobiiltelefoniga – ega pärast telefoni lauale panekut toidule suurt ruumi enam jäänudki, aga see pidi seal kindlasti olema,” jutustab Piisner. Muidugi oli oluline ka kohapeal, kui vähegi võimalust, üks kõne teha. Praegu ei kujuta seda enam ettegi, ent tol ajal oli mobiiltelefon tõeliselt tähelepanuväärne ja oluline staatuse sümbol.

Teiseks oluliseks staatuse sümboliks kujunes Neste kliendikaart. “Mäletan, kui erinevates seltskondades sellest juttu tuli, siis kostus igatsust selle kaardi järgi,” meenutab Piisner.

Tankla avamine oli suursündmus

Tänapäeval on tanklas käimine ja seal kaardiga maksmine täiesti tavaline tegevus, mis ei nõua suurt tähelepanu. 90-ndatel oli olukord Piisneri sõnul hoopis teistsugune. 

Teenindusjaamade olulisust näitas kas või tähelepanu, mida toona nende avamisele pöörati. “See oli tõeline suursündmus – kohal olid puhkpilliorkestrid, linnapead või maavanemad, kes lõikasid lindi lahti,” jutustab Piisner. Tal endal on eredalt meeles 1994. aastal avatud Tartu Neste teenindusjaama avapidustuste korraldamine, sest ta oli siis selle juhataja. “Laudadel olid uhked söögid ja ei puudunud ka vahuvein,” lisab Piisner.

Kas nimi ja nägu sobivad kokku?

Kui rääkida maksmisest, siis 90-ndatel oli tavapärane praktika, et enne maksti ja siis tangiti vastavalt ostetud summale, kuid usaldusväärne nägu võis avada ka teise võimaluse. “Näo järgi saime teha kassast kliendile tankuri lahti, ta sai auto paagi täis panna ja tuli siis maksma,” meenutab Piisner huvitavaid aegu ja võimalusi, mis teenindajatel olid. 

Peamiseks maksevahendiks oli muidugi sularaha, kuid leidus ka krediitkaardiga maksjaid, eriti välismaalaste hulgas. Aga kuna online-süsteeme ja kaardimakseterminale toona ei olnud, siis oli ka see omamoodi ettevõtmine.

“Esimese asjana tegid visuaalse kontrolli, kas nimi ja nägu võiks kokku minna, seejärel kontrollisid black-list’i kaustikust, kas krediitkaardi number on seal või ei ole,” räägib Piisner. Seejärel võeti niinimetatud mangeliga jäljend, mille tulemusena saadi kviitung, millest üks läks kliendile ja teine jäi teenindajale, ja alles hiljem saadi selle kviitungi alusel pangast vajalik summa kätte.

“See oli omamoodi inimeste tundmaõppimise aeg,” räägib Piisner.

Reklaamplakateid kirjutati käsitsi

Ka turundustegevusest meenutab Piisner huvitavaid seikasid. Näiteks käidi Soomes õppimas vajalikke nippe ja kalligraafilisi oskusi, kuidas käsitsi teha teenindusjaama juurde kutsuvaid plakateid. “Ka siis leidus sooduspakkumisi, mida meie kauplustes pakuti, ja oli vaja 1,5×1 meetri suuruseid plakateid käsitsi joonistada,” jutustab Piisner. 

Neste on tänaseni Eesti turul oluline tegija ja töötajate hulgas hinnatud tööandja. Piisnerit on 31 aastat ühes ettevõttes hoidnud meeskonnavaim, tugev õlg õla tunnetus ja seda juhtkonna tasandini välja. “Ma olen saanud läbi käia kõik etapid praktikandist müügijuhini ja see kogemus, mis ma erinevatelt positsioonidelt olen aastakümnetega saanud, omavad täna minu jaoks eraldi väärtust,” usub Piisner.