Sõbralt või rendifirmalt autot laenates ei ole alati kindel, kummal pool asub kütuseluuk. Kui selle olukorraga ei kaasne tavaliselt peale ebavajaliku ajakulu suuremaid tagajärgi, siis mis juhtub, kui paaki satub hoopiski vale kütus?
Kui roolis olles peaks tekkima küsimus, kus pool asub kütuseluuk, siis kiire vastuse annab armatuurlaual kütusemõõdiku juures olev nooleke – see näitab kätte, kas kütuseluuk asub auto paremal või vasakul küljel.
Mida aga teha siis, kui paaki satub vale kütus? Tegelikkuses järgivad tanklad rangeid reegleid ning koostöös autotootjatega on kasutusele võetud teatud abinõud, et tanklas vale kütus autosse ei jõuaks.
Mis aga võib juhtuda ning kuidas need olukorrad ikkagi lahendada?
Bensiinimootoriga sõidukisse diislit või vastupidi
Õnneks on halvima ärahoidmiseks tanklad ja autotootjad teinud koostööd. Enamasti bensiinimootoriga sõiduautosse diisli tankimine ei ole võimalik, sest diislipüstol on suurema läbimõõduga ja see lihtsalt ei mahu bensiinipaaki.
Mõned autotootjad on paigaldanud ka diiselmootoriga autodele kaitsesüsteeme, mis tunnevad bensiinipüstoli ära ning ei lase kütusepaagi kaitseklapil avaneda.
Kui bensiinipaaki satubki diislit või vastupidi, siis ei tohiks mitte mingil juhul autoga sõitmist alustada ning tuleks võtta ühendust autoteenindusega. Nemad transpordivad sõiduki töökotta, pumpavad vale kütuse süsteemist välja ning asendavad selle õige kütusega.
Paaki läks 95 asemel 98 bensiin
Kui tankida ettenähtust madalama oktaanarvuga bensiini, võib mootor hakata tõrkuma. Ühekordne tankimine mootorile veel mingisuguseid kahjustusi ei tekita. Võimalik on sõitu jätkata, kuid eelkõige tuleks juhinduda auto käsiraamatu õpetustest.
Mõistagi võib alati küsida nõu ka autoteenindusest.
Biodiislikütuse tankimisel veendu selle päritolus
Diislikütus võib sisaldada ka esimese põlvkonna biokomponenti FAME, mis on mootorile ohutu, kui selle sisaldus jääb alla 7 protsendi. Uuem ehk teise põlvkonna biokomponent HVO sobib kõikidesse diiselmootoriga autodesse isegi puhtal kujul.
100% HVO-d sisaldavat taastuvkütust müüakse täna Neste tanklates Neste MY nime all.
Bensiin sisaldab biokomponente vähesel määral, vastavalt etteantud standarditele ning neil puudub kahjulik mõju mootorile. Kõige levinum biokomponent bensiinis on etanool, ent kasutatakse ka näiteks metüültertsiaarbutüüleetrit ehk MTBE-d.
Mõlemad aitavad tõsta kütuse oktaanarvu ja vähendada kütuse põlemisel süsihappegaasi heitmeid. MTBE sisaldab metanooli ja on keskkonnale kahjulikum, etanool on aga see-eest mootorile ohutum ja ka keskkonnasõbralikum.Milline biokomponendiga kütus autole sobib, selle kohta saab infot sõiduki käsiraamatust, veebilehelt www.biokytus.ee või küsides täpsemat infot oma kütusemüüjalt.
