Pimedus ja hämarus on ühed ohtlikumad sõidutingimused isegi kogenud autojuhtidele. Kuna näha on vaid teelõigud, mida valgustavad enda ja teiste sõidukite tuled, on autojuhid sunnitud intensiivsemalt keskenduma. See võib omakorda kaasa tuua riski, et kõige olulisemal hetkel tähelepanu hajub või autojuhid lihtsalt väsivad. Seetõttu on sõidukitootjad viimastel aastakümnetel oma valgustustehnoloogiat oluliselt edasi arendanud.

Autojuhtidel on kindlasti hea meel, et kõige kaasaegsemaid esitulede tehnoloogiaid ei paigaldata nüüd mitte ainult tippklassi BMW, Mercedes-Benzi või Audi mudelitesse, vaid ka keskklassi sõidukitesse. Näiteks oli Saksa tootja Opel üks esimesi, kes võttis luukpärades kasutusele adaptiivsed leedesituled, põhjustades olulisi nihkeid kogu turul.

Niisiis, milliseid täiustusi spetsialistid enim hindavad ja millised veelgi paremad lahendused ootavad autojuhte tulevikus?

Õli põletamisest laseriteni

Kindlustusfirma ERGO Lithuania 2022. aastal avaldatud uuringust selgus, et Leedus on kõige enam õnnetusjuhtumeid novembris ja detsembris. Jõuti järeldusele, et kuna sügise lõpus läheb varem pimedaks ja kasvab vajadus sõita pimedal ajal, toob see kaasa sõiduolude halvenemise.

Seetõttu rõhutavad valdkonna spetsialistid järjekindlalt kvaliteetse valgustuse tähtsust. Enam kui sajandi jooksul on autotehnoloogiat edasi arendatud, sealhulgas esitulesid. Alates esimestest Ford Model T seeriaautodest, kus valgustamiseks kasutati põlevat petrooleumi või õli, kuni tänapäevaste BMW luksusautodeni, mis kasutavad valgustamiseks lasertehnoloogiat. Võib öelda, et esitulede kvaliteet on edenenud välgukiirusel.

Esimesed elektripirnid paigaldati autodesse enam kui sada aastat tagasi. Need ilmusid esmalt luksuslikele Cadillaci ja Rolls-Royce’i mudelitele, seejärel levisid laialt kõigi tootjate mudelitele. Samamoodi kogusid populaarsust 1960. aastatel Euroopas välja töötatud halogeenlambid. High Intensity Discharge (HID) lambid ehk ksenoongaaslambid ilmusid liiklusesse eelmise sajandi viimasel kümnendil ning 1993. aastal võeti kasutusele esimesed valgusdiood- ehk leedlambid.

Selle sajandi alguses hakkasid leedesituled avaldama autotööstuses märkimisväärset mõju, muutudes lõpuks tänapäeva domineerivaks tehnoloogiaks. Nüüd konkureerivad tootjad lisaks leedidele uute valguslahenduste arendamise nimel.

Miks leedtuled?

Automotive Intelligence Associationi juht ja transpordiekspert Matas Buzelis nendib, et leedtuled on muutunud valdavaks, kuna need esindavad praegu kõige tõhusamat tehnoloogiat, arvestades võimaluste ja kulude tasakaalu.

„Valgusdioodide paigaldamine on suhteliselt odav, need tarbivad minimaalselt energiat, nõuavad vähe ruumi, pirne on lihtne integreerida sisuliselt igat tüüpi valgustitesse, kõik on täielikult optimeeritud nutikate tehnoloogiate jaoks jne,” räägib autoekspert.

Tema sõnul on turule jõudnud juba veelgi arenenumad tehnoloogiad nagu laseresituled. Need on aga leedidest kallimad. Buzelise sõnul on leedtehnoloogia tõenäoliselt saavutanud oma haripunkti, kuid tarkvaralahendustes on veel arenguruumi.

„Leedtulesid saab sisuliselt täiustada vaid tarkvaralisest vaatenurgast, otsides veelgi paremaid meetodeid nende reguleerimiseks, et need näiteks ei pimestaks teisi liiklejaid,” märgib Buzelis.

Darmstadti tehnikaülikooli (Saksamaa) ja Euroopa Liidu LightSightSafety poolt läbi viidud uuringud näitasid, et kaasaegsed leedsüsteemid parandavad oluliselt ohutust. Testid kinnitavad, et kiirusel 80 km/h märkavad autojuhid leedtuledega sõites teeäärseid objekte 30-40 meetrit kaugemal võrreldes tavaliste halogeen- või ksenoonlähituledega. Seetõttu on juhil reageerimiseks aega umbes poolteist sekundit rohkem, kui näiteks loom ootamatult teele ilmub.

Ülitõhusad leedpirnid valgustavad eredamalt, aga on ka oluliselt vastupidavamad ja kulutavad vähem energiat. Veelgi enam, kõige uuemad tuled ei vaja enam mehaanilist käsitsemist, kuna üksikud valgussegmendid aktiveeritakse ja desaktiveeritakse iseseisvalt, pikendades sellega oluliselt tehnoloogia eluiga.

Tootjate jaoks on oluline ka see, et ülikompaktne leedtehnoloogia võimaldab luua valgusmustreid ja sobitub väikestesse lampidesse, pakkudes seeläbi disaineritele paindlikkust margi identiteedi esiletoomiseks või lihtsalt unikaalsete lahenduste leidmiseks.

Evolutsioon

Eksperdid toovad sageli esitulede arengu suurepärase näitena esile Opeli: ettevõtte, mis investeerib palju valgustustehnoloogiasse. See on seotud Opeli strateegiaga laialdaselt kaasata ohutust suurendavaid tehnoloogiaid.

Veel 1989. aastal tutvustas ettevõte tuntud Calibra mudelis elliptilisi esitulesid, ent 2003. aastal paigaldasid sakslased esimestena keskklassi autole dünaamilised esituled, mis pööravad kuni 90 kraadi.

Aasta hiljem rakendati seda tehnoloogiat esmakordselt Astra mudeli juures ning seejärel Meriva, Corsa ja teiste sõidukite juures. 2008. aastal tegid Insignia pardal debüüdi dünaamilised ksenoontuled, mis suutsid reguleerida valguse intensiivsust vastavalt sõidutingimustele ja kiirusele.

Ligi kümmekond aastat tagasi tutvustas Opel Intelliluxi täis-leed adaptiivseid maatriksesitulesid ja tõi need esimesena keskklassi auto pardale. Astra mudelil vahetasid need välja biksenoontuled. Sinnamaani kasutati selliseid tulesid ainult premium ja kallimatel sõidukitel. Saksa autotootja otsus osutus 2015. aastal pöördepunktiks mitmele teisele tootjale.

Kuueteistkümnest segmendist koosnev LED-maatrikssüsteem suudab pidevalt ja automaatselt kohandada valgusvihu ulatust ja intensiivsust vastavalt liiklustingimustele. Näiteks linnast välja sõites lülituvad kaugtuled automaatselt sisse.

Kaameraga integreeritud süsteem tuvastab vastutulevad sõidukid ja desaktiveerib üksikud valgussegmendid, mis võivad vastutulijaid pimestada. Möödumise järel aktiveeritakse segmendid uuesti.

Tehnoloogia tipp

Värske põlvkonna Astra adaptiivseid Intellilux leedtulesid iseloomustab veelgi täpsem valgusvoo jaotus tänu koguni 168 individuaalselt juhitavale leedelemendile. Elemendid on paigutatud kolme kitsasse ritta, need aktiveeritakse ja desaktiveeritakse vaid millisekundite jooksul, võimaldades autojuhil pidevalt näha hästi valgustatud teed. Lisaks võivad selle tehnoloogia kaugtuled ulatuda kuni 400 meetrini.

Autoeksperdi Buzelise sõnul esindavad laservalgustid veelgi arenenumat tehnoloogiat ning on juba ületanud muud tehnoloogiad. Spetsialist märgib, et need valgustavad eredamalt ja võtavad ka vähem ruumi, ehkki on hinnalt kallimad.

„Valguse intensiivsuselt on need võrreldamatud ja valgustada on võimalik kuni 600 meetri kaugusele. Tulevikus võetakse tõenäoliselt suund veelgi nutikamate lahenduste, tarkvara täiustamise ja kulude optimeerimise poole, nii et kasutada saaks alternatiivseid materjale ja muuta lasertehnoloogiad soodsamaks,“ leiab Buzelis.