Küllap leidub vähe autojuhte, kel poleks ette tulnud olukordi, kus mõni teine auto, jalakäija või rattur on välja ilmunud otsekui maa alt ja kokkupõrge jäänud vaid silmapilgu kaugusele või polegi seda õnnestunud vältida.
Juhiabiseadmed ei ole mingil juhul imerohi, mis lubaks juhil roolis tukkuda, kuid koostöös inimesega vähendavad need avariiohtu märkimisväärselt. Toyotal on juhiabiseadmed koondatud nimetuse T-Mate alla, hõlmates autosõidu kõiki tahke. Selles blogiloos tutvustame neist osa, Safety Sense aktiivturvalisuse süsteeme. Liiklusohutust parandavaid süsteeme on Toyotal teisigi, neist tuleb juttu edaspidistes postitustes.
Ka tuleb tuttav ette? Ristmikul vasakpööret tehes lased läbi otse liikuva auto, aga teed ületav jalakäija jäi täpselt pimenurka. Kokkupõrke ennetussüsteem (PCS) tuvastab ohuolukorra ja aitab vältida kokkupõrkeid teiste sõidukite, jalakäijate ja ratturitega. See annab juhile märku helisignaali ja visuaalse hoiatuse ning pidurdusabisüsteemiga. Kui juht ei jõua õigel ajal pidurdada, rakenduvad pidurid kokkupõrke ennetamiseks või leevendamiseks automaatselt.
Linnalähedasel teel sõites kiirusepiirangud vahelduvad: 50, 70, 50, 70, 90, sekka ka 80 km/h. Sageli tekib küsimus, mis piirang see nüüd kehtiski? Liiklusmärkide jälgimise süsteem (RSA) jälgib teel olevaid liiklusmärke ning kuvab värvilisel TFT-ekraanil selgelt tähtsat teavet, näiteks kehtivat kiiruspiirangut või möödasõidukeeldu. Kui juht liiklusmärgi nõuetest kinni ei pea, annab süsteem ka sellest helisignaali ja visuaalse märguandega teada.
Teel Tallinnast reede õhtul Tartusse. Kolonni tempot dikteerib juht, kelle kiirus kõigub umbes 20 km/h, sinul kolonni sabas “kummipaela efekti” tõttu aga märksa rohkem. Möödasõiduks on kolonn liiga pikk, pidev kiirendus-pidurdus on tüütu ja väsitav. Kohanduv kiirushoidik (ACC) hoiab varem seadistatud pikivahet. Kui pikivahe muutub väiksemaks, vähendab süsteem kiirust ning vajaduse korral pidurdab ja süütab pidurituled. Kui sõidukil on liiklusmärkide jälgimise süsteem (RSA), tuvastab see süsteem ka kiiruspiirangud ning soovitab vajaduse korral aeglustamist. Täielikult kohanduv kiirushoidik peatab sõiduki täielikult, kui eesolev sõiduk peatub. Kerge vajutus kiirenduspedaalil või kiirushoidiku lülitil aktiveerib süsteemi uuesti.
“Mida ma nüüd pidingi poest ostma – leib, sai, või, või ei olnud või, või oli. Peaks helistama!” Sõiduraja hoidmise abisüsteem Lane Trace Assist (LTA) hoiab auto sõiduraja keskel ning kui sõiduk hakkab trajektoorist kõrvale kalduma, juhib roolimisabisüsteem sõiduki õrnalt tagasi.
„Vabandust, jälle läks meelest“, mõtled kui vastutulija annab märku põlema ununenud kaugtuledest. Automaatsete kaugtulede süsteem (AHB) jälgib vastutulevate sõidukite esitulesid. Esitulede tuvastamisel lülitab see kaugtuled automaatselt lähituledeks. Kui vastutuleva sõiduki esituled on möödunud, lülituvad kaugtuled automaatselt tagasi sisse.
Halva enesetundega ei ole mõistlik rooli minna, kuid ootamatu terviserikke eest ei ole keegi kaitstud. Kui hädaolukorras peatumise abisüsteem (EDSS) ei tuvasta mõne aja jooksul juhi tegevust, kõlab juhi tähelepanu äratamiseks helisignaal. Kui juhi tegevust ei tuvastata endiselt, peatab EDSS sõiduki sujuvalt, hoides seda samal ajal ohutult sõidurajal. Samuti aktiveeritakse teiste liiklejate hoiatamiseks ohutuled ning ukselukustus avatakse, et päästeteenistus saaks vajaduse korral hõlpsalt ligi.
Tänastel seeriaautodel pruugitav tehnoloogia ei ole veel valmis juhti asendama, kuid on oluliseks osaks liiklusohutuse parandamisel ning tulevikus isejuhtiva auto väljaarendamisel.
