Kuus Toyota Balti paraolümpiatiimi sportlast valmistuvad olümpiamängudeks, mis toimuvad 2024. aastal 28. augustist kuni 8. septembrini Pariisis. Sportlasi tutvustava sarja viienda loo kangelane on Lätit esindav ratsasportlane Rihards Snikus (35).
Mees, kes tantsib hobustega
Rihards on para-ratsasportlane, kes sõna otseses mõttes tantsib koos hobustega. Oma lemmikratsu King of Dance’iga on ta võitnud kaks hõbemedalit Tokyo paraolümpialt, lisaks medaleid Tryoni maailmamängudelt, Euroopa ratsutamise meistrivõistlustelt Göteborgis ja paljudelt teistelt tippvõistlustelt.
Just Göteborgis jõudis ta 2017. aasta Euroopa meistrivõistlustel suurele rahvusvahelisele poodiumile, kui võitis hõbeda ja pronksi.
Praeguse alani jõudis Rihards siis, kui hakkas oma tervise ja koordinatsiooni parandamiseks ratsutama. Tänu sellele on tema tasakaal muutunud palju paremaks ja ka keha tugevamaks, sest enda hobuse seljas hoidmine nõuab palju pingutust. “Teen lisaks trenni, käin füsioteraapias ja sõidan regulaarselt rattaga, seega on minu füüsilised tegevused üsna mitmekesised. Kuid ratsutamine ei anna mulle mitte ainult füüsilist, vaid ka psühholoogilist vabanemist,” kirjeldab ta.
“Minu esimene treener Olga Sellere nägi, et olen võimeline tegelema millegi enamaga kui lihtsalt hobiratsutamine,” rääkis Rihards, kelle esimene võistlussõit, mille ta võitis, toimus 2008. aastal Läti esimesel para dressuurivõistlusel.
Rihards suudab tantsima panna ka inimesed
Rihards ei tantsita ainult hobuseid, sest vabal ajal tegutseb ta DJ-na pulmades, pidudel ja spordiüritustel. Ta on öelnud, et plaadikeerutamine on hobuste järel tema teine armastus.
“See algas, kui olin väga väike ja avastasin raadiost otseülekanded Riia ööklubidest. Hakkasin neid kuulama ja ka lindistama. Ja siis oma esimesel koolidiskol vaatasin, kuidas DJ mängis ja hakkasin raha koguma, et tehnikat ja plaate osta,” meenutab ta.
Teda on palgatud pulmadeks, pidudeks, diskodele ja spordiüritustele ning seni on tagasiside väga hea.
Pidas olümpiale kutsumist naljaks
2012. aasta Londoni paraolümpiat meenutades räägib Rihards, et ei uskunud alguses, et kutse just talle saadeti. “Arvasin, et see on nali, ja saatsin neile isegi meili, et öelda, et tegemist on veaga. Siis aga tuli vanaisa koju ja ütles, et peame hakkama paraolümpiaks hobust otsima.”
Londonis lõpetas ta neljandana. “Keegi ei arvanud, et suudan esikolmikule nii lähedale jõuda. Pärast esimest päeva, kui tulin üheksandaks, ei tundnud ma end enam nii hästi. Kuid olen kangekaelne oma eesmärkide saavutamises ja jõudsin isegi kaugemale,” rõõmustab Rihards, kelle sõnul oli tema eesmärgiks kuues koht.
Nüüd Pariisi olümpiaks valmistuva Rihardsi sõnul on igasugune võistlus suur väljakutse, sest kunagi ei tea, mida oodata. Sellest hoolimata loodab ta alati parimat. “Kuid nii kaotused kui võidud panevad mind veelgi rohkem pingutama. Kaotused ei pane mind tahtma alla anda – need teevad mind veelgi tugevamaks ja ambitsioonikamaks.”
