Pikk lugu

Autolaen, kasutusrent, kapitalirent: millega sa pangale tegelikult kõige rohkem peale maksad?

Jaguar F-Type Foto: Paula Johanna Adamson

Kellegi teise raha eest auto ostmine on täiesti tavaline, aga tihti ei hoomata, kui palju kallimaks see auto teeb. Loo autor vaatas numbritesse sisse.

Psühholoogiliselt on lihtne mõista uute autode võlu. Meie tarbimisühiskond koos kiire tehnoloogia arenguga peenelt süvendavad uskumust, et uuem on parem.

Tehnoloogilisest vaatepunktist üldiselt kvalitatiivselt ongi nii, näeme ju kõrvalt, kuidas iga aasta autotootjad väga uuenduslike lisadega turule tulevad. Mõned aastad hiljem on need paljudel juba standardvarustuses – parkimisandurid, kaamerad, adaptiivne kiirusehoidja jne.

Autod olid väga head ka 10 aastat tagasi

Inimestena on kõigil meil erinevad arusaamad ning uskumused, kuid mulle tundub see pidev kõige uuema taga ajamine kohati pealesurutud ja fanaatiline. Võiks ju arutelu pärast välja hõigata, et meil olid juba kümme aastat tagasi olemas väga-väga head autod. Kuhu meil siis enam vaja tormata?

Aga selge, see artikkel ei ole psühholoogiast ja lääne ühiskonna alustaladest, vaid rahalistest seisukohtadest, millest su liisingupakkuja sulle ei räägi.

Viiekohalist summat naljalt sahtlis ei vedele

Kuna enamus juhtudest autoostjal ei ole välja käia vähemalt viiekohalist summat, siis suur osa uute autode müügitehingutest finantseeritakse ühte või teist moodi võõra rahaga.

Siinkohal on laenuandjad ehk üldjuhul pangad, vaeva näinud, et pakkuda erinevaid finantseerimisvõimalusi. Nendeks võimalusteks on tüüpiliselt autolaen või liisingu erivormid kasutusrent ja kapitalirent.

Selge on see, et heategevusega pangad ei tegele. Nende pädevus on paberil väga ilusaid numbreid kuvada ja kalkulaatoriga ümber käia. Paraku seda, kui osavad nad kalkulaatoriga tegelikult on, nad aga välja ei näita.

Autolaen

Autolaenu puhul annab pank kõrgema intressiga (tavaliselt 8-17%) laenu, kusjuures auto omanikuks saab ostja. Ostja omarisk on suurem võrreldes liisingutega, aga vabadust oluliselt rohkem.

Sageli pole nõutud ka sissemaksu ja kaksokindlustust. Laenusumma on tavaliselt kuni 20 000€, mistõttu see on pigem kasutatud autode või madala hinnatasemega uute ostmiseks. Krediidikulukuse määra saab vaadata erinevate laenupakkujate lehtedel ja kalkulaatorites.

Kapitalirent, isikliku kogemuse näitel

Kapitalirent on kaudselt sarnane autolaenule, kus raha laenatakse auto ostuks, kuid omanikuks on pank kuni viimase osamakseni.

Kapitalirendi puhul võib pimestada pakutav madal intressimäär (2-5%), kuid lisakuluna tuleb arvestada kohustuslikku kaskomakset. Ainus ja loodetavasti viimane isiklik kogemus on olnud just seda tüüpi autoliisinguga kui tekkis võimalus osta üks viis aastat vana auto, mis tol hetkel tundus väga hea pakkumine.

Kuna mul tegelikult selle auto ostuks raha polnud, sai panga poole pöördutud. Mu lühinägelik mõttekäik oli vist selline, et esiteks pakutud 2,79% intressimäär tundus tühiselt madal, eriti võrreldes autolaenu 13% intressiga.

Kaskokohustus tegi makse väga kõrgeks, eriti pealinnas

Teiseks on intressimaksed kokku oluliselt madalamad ja tulemuseks parem kuumakse. Mida ma aga üldse ei arvestanud oli kohustuslik kaskokindlus.

Poole liisingu perioodi jooksul tuli mul lõpuks mõistus koju ja otsustasin kiiremas korras selle tsirkuse lõpetada. Sain aru, et kui see üle seitsme aastane auto oleks mu enda vara, siis ma kaskot selle pealt kindlasti ei maksaks.

Arvestasin, et koos kaskomaksega tegi mu igakuine kohustus kokku sama kuumakse, mis oleks võrdne 17% intressimääraga autolaen. Huvitav võrdlus veel, et kui mu auto oleks olnud pealinnas arvel, siis sama 17% oleks julgelt üle 30% ja see on röögatu vahe.

Loomulikult on kaskokindlustuse lisaväärtus vara kaitse, kuid järeldasin, et antud juhul oleks sellest konkreetsest lepingust ainult tõsisema õnnetuse korral abi olnud. Kõikide väiksemate kõksude korda tegemine oleks olnud odavam või võrdeline omavastutuse maksumusega.

Auto lõpphind läks 51% kallimaks

Väike numbrimäng veel isikliku kogemuse lõpetuseks. Kui kokku liita sissemaks, lepingutasu, intressi- ja põhiosamaksed, kohustuslik kasko ehk kõik lepingust tulenevad kohustuslikud maksed – tuleb välja, et maksin kokku 35% rohkem kui auto reaalne ostuhind oleks olnud ostupäeval kohe ja sulas. Pealinna registreeritud auto puhul võrdluseks 51%.

Mis ma sellest õppisin? Esiteks, ma ostaks täna selle sama auto silma pilgutamata uuesti, sest see on tõesti hea auto ja ma olen sellega väga rahul.

Küll aga, kui aega saaks tagasi kerida, siis ma koguks aasta-kaks raha ja ostaks ta välja. Natuke hiljem, aga veelgi odavamalt, kuna autode väärtus kukub Kolinal. Tõesti häbi on mõelda, et kui ma oleks oodanud ja raha kogunud, siis täna ma võiks sama raha eest, mis olin kulutanud laenu- ja kindlustuskohustuste täitmiseks, osta KAKS samasugust autot, millest ühe võiks välja rentida.

Kasutusrent

Kasutusrent on tehing, mille puhul pank sisuliselt rendib auto välja kokkulepitud perioodiks. Pangad lausa soovitavad kasutusrenti juhul, kui sulle meeldib iga mõne aasta tagant tutika autoga sõita.

Teadagi, auto kaotab väärtust. Seega pank annab auto liisingusse piisavalt krõbeda summa eest, mis kataks vähemalt auto väärtuse langemise.

Kui me räägime 25 000€ letihinnaga auto näitel, siis pank kindlasti ei pane seda raha lihtsalt seisma, vaid tahab ka intressi, muidu inflatsioon sööb tema raha lihtsalt ära. Seega lisaks „normaalsele“ kulumisele, sisaldab kasutusrendi kuumakse veel ka panga kasumit ja intressi laenusummalt.

Võimalus osta parem ja kallim auto

Üldiselt tulevad kasutusrendi kuumaksed madalamad kui autolaenu ja kapitalirendi puhul. Väga kaval lähenemine – ostja jääb mulje, et sama kuumakse eest on tal võimalik saada kallim ja uhkem auto.

Hariliku Volkswagen Passati asemel hakkab silme ees kuju võtma 5. seeria BMW või E-klassi Mercedes.

Oluline erinevus on see, et kui kõrgema kuumaksega autolaenu või kapitalirendiga rahastatud uus auto kaotab suure osa väärtusest esimeste aastatega, siis vähemalt mingi vara jääb ostjale alles.

Perioodi lõppedes oled vaba! Nii autost kui varadest.

Ütleme näiteks, et selle 25 000€ auto turuväärtus lepingu lõppedes viie aasta pärast on 12 500€ (osav müügimees saab ehk üle turu keskmisegi). Kasutusrendi lõppedes oled sa nii lepingust kui ka autost täiesti vaba. Ühtlasi igasugustest varadest, täiesti vaba!

Loodetavasti ei pidanud autot tagastades lisakilomeetrite ja üle „normaalse“ kulumise veel juurde maksma.

Automüüjatele ja pankadele tundub kasutusrent kõige kasumlikum tehing olevat. Auto rentnikule (mitte segamini ajada omanikuga) aga on see kõige kallim meetod autot kasutada.

Jälgida ainult madalat igakuist makset on nagu pea liiva alla peitmine pikemas plaanis. Jah, tänu odavamale kuumaksele saab uhkema autoga ringi sõita, aga kas see seda tõesti väärt?

Huvitav oleks Eesti statistikat näha

Peale mõne, paari aasta taguse artikli, kus nenditi, et keskmine eestlane kaldub väikese sissemakse ning väikese kuumakse poole, ma paraku adekvaatset statistikat Eesti näitel ei leidnud, et näha kuidas autotehingute puhul erinevate finantseerimiste osakaal aastate lõikes jaotub.

Küll aga statistikat Ameerikast, kus kasutusrendi osakaal viimastel aastatel on olnud veidi üle 30% ning põhiliselt 1980-1990ndatel aastatel sündinud inimeste pealt viimase kümne aasta jooksul vaikselt kasvanud. Ei saa võrrelda meid ekstreemkapitalistidega, aga üldiselt sellised trendid tulevad hoovustega üle ookeani. Seal maal kasutusrendi ehk inglise keeles leasing kohta võib tihti kuulda ka tögavat ütlust fleecing ehk pügamine.

Auto väljaostmine

Tundub, et automüüjale kõige vähem kasumlik tehing on loomulikult see, kui auto ostetakse kohe välja. Samuti pangale ja kindlustajale, aga eks lõppude lõpuks on nende kõigi huvi see järgmine atraktiivne kuumakse välja reklaamida.

25 000€ letihinnaga autot välja ostes puuduvad igasugused intressi, kilometraaži, kindlustuse, omandi, kulumise jm piirangud ja lisakohustused.

Kokkuvõttes

Auto tähendab minu jaoks, lisaks muule, vabadust liigelda siis ja sellisel,t nagu seda kõige mõistlikumaks pean. Vabadus on üliolulise tähendusega. Läbimõtlemata laen on aga vabaduse vastand

2019. aasta märtsi seisuga on Eesti Panga statistika kohaselt liisinguettevõtete portfellis pea 69 000 uut ja kasutatud eraisikute sõidukit. Teine sama palju on tarbesõidukeid ning juriidilistele isikutele kuuluvaid sõidukeid. Selle portfelli väärtus rahas on 1,7 miljardit eurot.

Loodetavasti suutsid kirja pandud mõtted ja kogemused anda veidi vastukaalu sellele, kuidas tihti auto finantseerimisest räägitakse. Loomulikult, rahaasjad ei ole nii must-valged, nagu ma selle siin kohati maalinud olen.

Kui sa ostad auto, mille sa jõuad välja osta – palju õnne, sa oled teinud rahaliselt kõige mõistlikuma otsuse.

Kui sa tõesti pead ostma selle uue ja/või kalli auto, mille jaoks sul tegelikult raha ei ole, soovitan ümber mõelda. Kui sa aga tõesti pead, siis tee vähemalt selgeks endale, kui palju sa tegelikult selle auto eest kokku maksad. Kui sa ostad 25 000€ letihinnaga auto finantseerides seda võõra rahaga ning kordad endale ja tuttavatele, et see maksis 25 000€, siis, vabandust, aga sa tegelikult valetad endale.

Loo autor tutvustab end nii: “Olen autoentusiast, tehnikahuviline, insener ja isetegija. Mulle meeldib aru saada asjade tööpõhimõttest ja asju füüsiliselt või peas visuaalselt pulkadeks lahti võtta. Samamoodi on mulle oluline teada, millest koosnevad toodete ja teenuste hinnad, et kalkulaatoril parim hinna ning kvaliteedi suhe leida.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.