Rääkisime asjatundjatega, pärisime linnalt aru ning sirvisime läbi ka mõne uurimistöö. Esmalt on oluline teha selgeks terminid. Keskkonnateemadega tegeleva konsultatsioonifirma ELLE OÜ juhtivekspert Toomas Pallo selgitab, et osakesi jaotatakse suuruse järgi ning kõige peenemad osad ehk PM1 ja PM2,5 tekivad põlemisel (sisepõlemismootoritest, korstnast jmt).
Hõõrdumisel tekkiv PM10 tähendab liikluses piduri- ja rehvitolmu ning teekatteosakesi ning samal põhjusel tekib ka veelgi suurem, silmale nähtav fraktsioon. Euroopa Komisjoni tellitud 2014. aasta uurimuses on leitud, et 16–55% PM10 osakestest tuleb piduritolmust, 5–30% rehvide kulumisest ja 28–59% teel juba oleva tolmu ülestõusmisest.
Numbrite järgi probleeme väga polegi
„Samas sisaldab silmale nähtav fraktsioon alati ka silmale nähtamatuid osakesi ehk suuremat osa talvel maha sadenenud PM10 ja PM2,5 ja muud tahket, mida me ei näe. See, et me seda ei näe või näeme ainult tolmu, ei muuda seda muud fraktsiooni olematuks,“ selgitab Pallo.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 8, aprill 2022
Kõik selle ajakirja lood
