Külastasin hiljuti ühte baari, kus jooke serveeris robot. Valisin ekraanilt meelepärase kokteili ning jälgisin ulmefilmilikult lahti rulluvat koreograafiat: haarats võttis klaasi ning liigutas selle kõigepealt jääkuubikuid võtma, siis lisas džinni ja seejärel toonikut. Selleks pidi robotkäsi tabama suhteliselt suure tolerantsiga avaust ja eksimisruumi oli päris mitu millimeetrit.

Sellest hoolimata protsess alati ei õnnestunud. Küll jäi jää tulemata, küll läks toonik mööda. Tore oli ikka ja ka eksimine tundus mõistetav, sest ega roboti ehitamine ja programmeerimine pole ju lihtne.

Nii võid arvata seni, kuni sa pole külastanud autotehast, näiteks Nissani hiiglaslikku tootmiskeskust Sunderlandis Inglismaal. Alles siis saad aru, mida tegelikult on automatiseerimisega võimalik teha ja eksimiseks ruumi ei ole. Minu jaoks oli see üldse üks esimesi põhjalikke tehasekülastusi ning arusaadavalt tekitas see vaimustust ja nii mõnigi asi pani imestama.