Loogika ütleb, et meie kliimas võiks olla kõige ohtlikum liigelda sügis- ja talvekuudel, kui on pime, ilm on halb, varitseb ootamatu libedus ja talvised sõiduvõtted on ununenud. Statistika räägib hoopis vastupidist.
Viimasel neljal aastal on kõige rohkem hüvitisi makstud välja küll märtsis ehk selles kuus on toimunud kõige rohkem liiklusõnnetusi, ent tuleb arvestada, et see statistika hõlmab ka kõiki parklakõkse. Politseis registreeritud ehk siis raskemad õnnetused jäävad hoopis mai, juuni ja juuli arvele. Kui jätta kõrvale ilmselged põhjused, nagu alkoholijoobes juhtimine, siis mis tegurid veel võivad õnnetusi põhjustada?
„Mitte ainult meie statistika, vaid ka erinevad uuringud kinnitavad, et tõepoolest see nii ongi ja õnnetused juhtuvad kõige rohkem muuseas pealelõunasel ajal. Inimesel on mõtted mujal ja organism samuti puhkerežiimis,” kinnitab Gorislavskaja.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 10, mai 2024
Kõik selle ajakirja lood
