Kindlustuskahju katmine on üks pikk ja keeruline teema, kus on mitu osapoolt ja väga palju erinevaid aspekte. Käesolevas loos keskendume kohustuslikule liikluskindlustusele, mis tagab osapoolele, kes ei ole õnnetuses süüdi, remondikulude katmise. Samuti jätame kõrvale kehtiva põhigarantiiga autod, sest siin on kõik selge: sõidukil remontimisel tuleb lähtuvalt garantii andja reeglitest kasutada tavaliselt originaalvaruosi. Kui tootja juhis seda ei reguleeri, siis võib kasutada ka muid varuosi.

Muudel juhtudel aga hakkavadki suusad risti minema ning ootused ei kattu reaalsusega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) juhatuse liige Lauri Potsepp rõhutab, et juhul kui sõidukiga A on kahjustatud sõidukit B, siis sõiduki B omanik nõuab kahju hüvitamist sõiduki A ehk teise sõiduki liikluskindlustuse kindlustusandjalt, mitte sellelt kindlustusandjalt, kellega temal on leping. Samas on kannatanul siiski võimalik teatud juhtudel valida (näiteks kahjusumma peab olema alla 10 000 euro), kas nõue esitada enda või teise poole seltsile, kahju hüvitamise mõttes on mõlemad samaväärsed.

Sarnasesse seisu, mitte paremaks

Teise asjana toob Potsepp välja selle, et kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine seisu, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles kannatanu oleks olnud siis, kui õnnetust ei oleks toimunud. Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) esindaja Arno Sillati sõnul on samuti tihti probleem seal, et klient eeldab, et auto saab pärast remonti paremaks, kui see oli varem. „Eeldatakse, et kui enne võis olla seal B-osa, peaks nüüd kindlasti panema originaalosa ning vahetama veel muidki detaile, kuigi need ei ole kahjustatud.“

See lugu ilmus ajakirjas Autoleht nr 4, veebruar 2022

Kõik selle ajakirja lood