Küll see AdBlue-heitgaasipuhastussüsteem peab olema üks niru asi, kui seda kõikjal nii palju kirutakse! Või kas ikka on? Olles mitu nädalat SCR- (selective catalytic reduction, e k selektiivne katalüütiline redutseerimine) ehk rahvakeeli AdBlue-süsteemi kohta põhjalikumalt uurinud ja pädevamatelt küsinud, võib järeldada, et hirmul ning ka mu enda skeptilisusel on olnud suured silmad.

Olukord pole üldse halb ja mina AdBlued enam tüütuks rohekolaks nimetama ei kipu. See on hoopis kõrgeima taseme relv jaburuseni jõudnud heitmevastases sõjas! Põhjus, miks AdBlue probleem näib esmapilgul suur, on inimlik: töötavatest asjadest sotsiaalmeedias ja foorumites ootuspäraselt ei räägita, muredest aga küll.

AdBlue teekond tänasesse päeva pole olnud päris muretu, aga lõpuks tuleb ikkagi rääkida üksikjuhtumitest ning kasutajate ebapädevusest ja tehnika väärkasutusest. Näiteks AdBlue-paagi tühjakssõitmine ning kehva kvaliteediga diislikütus ja AdBlue-vedelik tekitavad kindlasti tuska, aga kuidas on selles süüdi SCR?