Pole ilmselt ime, et maailma vanima tegutseva automargi nimel on terve rida saavutusi, mis teoks tehtud esimesena. Nimekiri, kus Mercedes-Benzi võib lugeda mõne olulise verstapostini esimesena jõudnuks, on päris pikk ja ulatuks tagasi autoajastu algusaastateni. Ilmselgelt pole Ekstras sellist ruumi, et kogu nimekiri ära trükkida, kuid toome välja mõne eredama hetke.
Loomulikult algab see maailma esimeseks autoks peetava Benz Patent-Motorwageniga, mille Karl Benzi juhitud ettevõte Benz&Cie 1886. aastal ehitas. Selle auto kolmanda versiooniga tehti ka maailma esimene pikem autosõit. Tarbesõidukitestki valmistas ettevõte maailma esimese bensiinimootoriga omnibussi 1895. aastal ning maailma esimese veoauto 1896. aastal.
Tõsi, esimese veoki valmistas küll Gottlieb Daimleri ettevõtte DMG (Daimler-Motoren-Gessellschaft), kuid rääkides praegusest Mercedes-Benzist tulebki päris juurte juurde minekul võtta arvesse nii Benzi kui ka Daimleri vägitegusid. Autonduse algusaja kahe geeniuse ja suure rivaali ettevõtted koondusid ühe mütsi alla 1926. aastal. Mercedese (DMG patentis kaubamärgi „Mercedes“ 1902. aastal) ja Benzi kaubamärkide ühinemine sidus kaks autonduse teerajajat üheks tugevaks sõidukitootjaks.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht Ekstra nr 8
Kõik selle ajakirja lood