„Praegu sõidavad Eesti teedel üksikud vesinikuautod, mida tangitakse Riias,“ märkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna. „Teame, et järgmisel sügisel jõuab turule 30 ühistransporti suunatavat vesinikuautot, lisaks prognoosivad automüüjad, et lähiaastatel jõuab turule veel sadu autosid ja rasketehnikat sh bussid, rekad ja laevad.

Kui vesinik saab hinna poolest veelgi taskukohasemaks, siis ootame turul revolutsiooni, sest vesinikuautot saab 5 minutiga 500 kilomeetriks tankida, see on talvistes oludes sama töökindel kui bensiiniauto ning saastamise asemel puhastab juba saastunud linnaõhku,“ rääkis Kärsna.

Vesinik on sisuliselt aku

„Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, siis rohelist energiat ei saa,“ selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll.

„Vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks,“ märkis Oll.

Vesiniku peamiseks eeliseks on asjaolu, et seda saab ette toota ja kui saavutatakse kriitiline maht, tekivad eeldused konkurentsivõimeliseks hinnaks. Lõpusirgele on jõudmas esimene riiklik praamlaeva hange, erinevad autotootjad tulevad välja uute vesinikuautodega ning järjest enam toodetakse mobiilseid tehnikavidinaid, mis ei vaja elektripistikut. Riiklikud investeeringud ja toetusmehhanismid kiirendavad alternatiivkütuste turuletulemist ning soodustavad erasektori panustamist.