Vesinikkütusega auto sõidumugavus ja -müra sarnanevad elektriauto omadega, eelis seisneb aga kiires tankimises: ligi kuus kilogrammi mahutavate, 700-baarist rõhku taluvate süsinikplastist balloonide täitmine võtab aega 3–4 minutit. Sellest piisab WLTP-tsükli kohaselt 504 kilomeetri läbimiseks.

Vesiniku jõul on elektrimootor võimeline sõitjale pakkuma võimsust 125 kW ehk 170 hobujõudu, autosse paigaldatud täiendava elektriaku ja eDrive-tehnoloogia abil küünib vesinikmaasturi maksimaalne hetkeline võimsus 401 hobujõuni (295 kW). Sellest piisab, et kiirendada iX5 Hydrogen paigalstardist kiiruseni 100 km/h vähem kui kuue sekundiga.

Keskkonnasõbralikum alumiinium

Lisaks on BMW võtnud endale kohustuse kasutada uue sõiduki tootmisel vähemalt 50 protsendi ulatuses juba kasutusel olnud toorainet ning lähtuda tootmisprotsessis muudest ringmajanduse põhimõtetest.

Kui praegu moodustab hinnanguliselt veerandi elektriauto tootmisahelas tekkivast süsihappegaasist (CO2 heitest) alumiiniumi tootmine, siis 2024. aastast hakkab BMW autode tootmiseks kasutama alumiiniumi, mille tootmine on tavapärasest mitu korda keskkonnasõbralikum.

Keskkonnasõbralikum alumiinium valmib koostöös Kanada tehasega Rio Tinto, mille tootmisprotsess põhineb hüdroelektrijaamade toodetud rohelisel energial ning kus rakendatakse uuenduslikku metallisulatustehnoloogiat, mille käigus eritub süsihappegaasi asemel hapnikku. BMW ja Rio Tinto partnerlus vähendab süsihappegaasi eritumist tootmisprotsessis ligikaudu 70 protsenti.

Lisaks tõhustab BMW kontsern olemasolevates tehastes alumiiniumi kasutamisega seotud protsesse, näiteks Saksamaa Landshuti valukojas kogutakse alumiiniumivaluga kaasnevad jäägid, need sorteeritakse liigiti ning suunatakse seejärel taaskasutusse. 2021. aastast kasutab valukoda alumiiniumi tootmiseks päikeseenergiat ning kahe kolmandiku ulatuses toorainena taastöödeldud alumiiniumi. 2022. aastal tootis Landshuti valukoda ligi 3,3 miljonit detaili kogukaalus 73 tuhat tonni.