Enamiku rehvidega saab üldjuhul sõita rohkem kui ühe hooaja, mistõttu tuleks rehvivahetus järel vaadata vana rehvijooks korralikult üle ja otsustada, kas nendega saab ka edasi sõita.
Rehvide seisukorra hindamine ei tohiks kellelegi üle jõu käia, kui teada, mida otsida. Kontrollida tuleks seda, kas rehvid on ühtlaselt kulunud. Kui mõni rehv on ühelt küljelt rohkem kulunud, tähendab see tihtipeale probleeme veermikuga. Mõistagi tuleks mõõta ka mustri sügavust ja teisi kulumismärke, näiteks pragusid rehvi külgedel.
Suverehvi mustri sügavus peaks jääma seaduse järgi üle 1,6 mm, kuid see nõue on täielik miinimum ning alati tasub arvestada, et rehv kulub ju edasi ega pruugi järgmise hooaja lõpuni vastu pidada. Talverehvide mustri minimaalne sügavus on 3 mm, kuigi üldiselt võiks seda siiski rohkem olla.
Kuhu viia?
Kui selgub, et ühel või teisel põhjusel on vanade rehvide eluiga läbi saanud, tuleks neist mõistagi esimesel võimalusel lahti saada. Mõni rehvivahetuspunkt võtab vanu rehve vastu täiesti tasuta, kuid päris reegliks seda pidada ei saa.
Suurematel omavalitsustel on tihtipeale vanade rehvide kogumispunktid. Näiteks Tartu linna kodulehel on välja toodud jäätmejaam, mis aasta ringi tasuta vanu rehve vastu võtab. Kohati isegi lihtsam on külastada aga MTÜ Rehviringluse kodulehte, kus on välja toodud kõikide maakondade rehvikogumispunktid. Olenevalt ettevõttest võib tagastatavate rehvide hulk olla ühe isiku kohta piiratud, näiteks kaheksa rehvi ehk kaks jooksu aastas.
Korralikke rehve pole muidugi vaja pärast rehvivahetust minema visata, vaid need tuleks jätta järgmist hooaega ootama. Rehvide hoiustamisel tasub jälgida, et asukoht oleks kuiv ja ühtlase temperatuuriga ning ilmastikunähtuste eest kaitstud.
Kindlasti ei tasu rehve üksteise peale torni laduda, kuna see võib kahjustada alumise rehvi karkassi. Pigem tasub rehvid laduda üksteise kõrvale vertikaalselt ritta.
Rehvid saab jätta ka rehvivahetuspunkti, kui ettevõte sellist varianti pakub ja kui oled kindel, et järgmisel aastal samas kohas rehve vahetada soovid.
