Mis on põhjused?

Kindlustusettevõtte Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste juhib tähelepanu sellele, et talvel unustatud sõiduoskus, valesti valitud kiirus ning halbade ilmaolude eiramine võivad tuua kaasa raske liiklusõnnetuse.

“Peamised kindlustusjuhtumid seisnevad mootorratturite ohtlikes manöövrites, mida tehakse tavaliselt sõiduradade vahel. Samuti tekib kindlustusjuhtumeid seetõttu, et sõidukit ei suudeta kontrollida, mistõttu võidakse sõita vastassuunavööndisse, kukkuda ümber või põrgata vastu kõnniteed. Kindlustusstatistikast näeme, et enim satuvad õnnetustesse just 30–39aastased.”

Seda kinnitab ka European Road Safety Observatory, et sarnaselt Eestiga on Euroopas mootorrattaga õnnetusse sattunud inimeste keskmine vanus 26–44 eluaastat ning kõige rohkem satutakse õnnetustesse juulist septembrini just laupäeval ja pühapäeval.

Mootorratas on väiksem kui auto ning seetõttu on seda raskem märgata, mistõttu võib tekkida kokkupõrkeoht. Seega peavad nii mootorratturid kui ka autojuhid olema ettevaatlikud ja tähelepanelikud. 

Peale sõiduoskuste mängib liikluses rolli ilm. “Õnnetused on eriti tõsised siis, kui sajab vihma ja teekate muutub väga libedaks,” lisas Kirsiste.

Mootorratturitele meeldib kiirus 

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusvaldkonna külalislektor Tarmo Vanamõisa sõnul meeldib mootorratturitele kiirus, sest sõitmine on pigem meelelahutus. “Transpordiamet tõi oma 2023. aasta liiklusõnnetuste aasta kokkuvõttes välja, et kõigi mootorratturitega juhtunud ühesõidukiõnnetuste põhjuseks oli kiirus. Kiirusega kaasneb vabaduse tunne ja see panebki riskima, mis liikluse kontekstis ei ole hea.

Mootorratturiõpe annab ja võib parandada sõiduoskusi, aga samas võib põhjustada ka riskikäitumist, kus omandatud oskusi kasutatakse mitte turvaliseks, vaid kiiremini sõitmiseks, aga siin ei saa üldistada ja üksikjuhtumeid ei tohi võtta kui tavapärast käitumist.” 

Teisalt ei oska autojuhid kohe kevadel (mõnel juhul aasta läbi) mootorratturitega liikluses arvestada, sest mootorratta puhul on tegemist väiksema sõidukiga, mida on raskem märgata. Samuti on mootorratta suuruse tõttu keerulisem aru saada nende kiirusest ja hinnata vahemaad.

On ka positiivseid arenguid

“Kindlasti on oluline, et enne hooaja algust tuleb oma sõiduoskus uuesti üle hinnata ja enne liiklusesse minekut talvel rooste läinud sõiduoskused üles turgutada. Alustada tuleb aeglaselt ja mõistlikult ning anda endale aega ratta ja teega kohanemiseks.  Ära ei tohi unustada ka sõiduvahendi põhjalikku kontrolli,” tuletab Vanamõisa meelde.

Liiklusvaldkonna eksperdi Vanamõisa sõnul on mootorratturite turvavarustus paremaks muutunud. “Viimastel aastatel on liiklusohutuse ja nähtavuse seisukohalt läinud positiivsemaks see, et mootorratturid ei kanna enam ainult tumedaid riideid, mis tegi nende märkamise samuti raskemaks. Rohkem kasutatakse turvavarustust ning lühikeste pükste ja plätudega sõitvaid rattureid kohtab pigem harva, aga neid ikkagi leidub. Ainult kiiver õnnetusse sattumise korral ei aita, vaja on ka turvavarustust.”