Ülejäänud kaks olid kokkupõrked, sealhulgas ühel juhul sõitis joobes mootorrattur tagant otsa seisvale autole, teisel ei andnud kõrvalteelt tulnud auto teed ristuval teel liikunud mootorrattale,” ütles Vane.

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse patrullgrupi juhi Marek Vähi sõnul oli eelmisel aastal Eestis 113 õnnetust, millest sai viga 102 mootorratturit ja hukkus 7. 2022. aasta statistika järgi oli 111 liiklusõnnetust ja 3 hukkunud mootorratturit. “Näeme, et liiklusõnnetuste arv mootorratastega pole eriti suurenenud, kuid hukkunuid on tulnud juurde,” lisas ta.

Vähi sõnul on äärmiselt oluline mootorratturite kaitsevarustus, et tagada ohutus ning iga mootorratturi teha on see, et tal oleks olemas korralik kaitsevarustus. “Ükski turvavarustus ei anna paraku täit kindlust, et mootorrattur pääseb kukkumisel eluga,” lisas ta.

Vähi sõnul võib mootorratturi kaitsevarustus vähendada kukkumisel saadud vigastusi. Vähem oluline ei ole ka enda ja tsikli nähtavaks tegemine. Ta soovitab kasutad erksavärvilist või neoontoonides kiivrit ja riideid.

“Enamik õnnetusi on ühesõidukiõnnetused ehk kukkumised, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus ratta üle. Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted või ootamatu takistus teel,” ütles Vähi.

Kukkumise ennetamisel on tema sõnul kõige tähtsam, et mootorratturid arvestaksid teeolude, enda oskuste ja mootorratta võimsusega ning valiksid sõitmiseks sobiva kiiruse. “Paneme mootorratturitele südamele, et enda oskuseid ja mootorratast tuleks proovile panna ringrajal mitte tänavaliikluses, kus ohtu satuvad seeläbi ka teised liiklejad,” lisas Vähi viimaks.