Päike paistab üha soojemalt ja jää alt sulab välja pätiriik, mille teedel on NII palju kihutavaid kurjategijaid, et politsei on sunnitud kiirust mõõtma isegi õuealal (Delfi, 26.3). Saripatustajaid on sedavõrd palju, et korravalvuritel muuks aega ei jää, mistõttu tuleb kodanikel endil sekkuda, et muuta liiklemine turvalisemaks.

Üks tõhus meetod on ristmiku umbesõitmine, mis rahustab liiklust hästi, sest seisva auto alla jääda on keeruline. Kõige turvalisem on liiklust rahustada nii, et sohver ise jääb mõrvardebiiliku löögiulatusest välja (mis annab automaatselt ka õiguse ristmikule sõita), ent tühja tagaistmega autopära teeb teises suunavööndis aktiivset selgitustööd.

Väiksemal tänaval tuleks juhil hoida kõige kiuste ideaaltrajektoori nii, et värv küljepeeglitel plangu lähedusest soojaks läheb. Tuimalt vastasvööndi kaudu kurvi lõikamine manitseb ettevaatlikkusele isegi paadunud saririkkujad, kes hakkavad enne iga ristmikku seisma jääma, et seejärel hakata ettevaatlikult piiluma/meelitama, hoidumaks ühiskonna tugiposti sõidujoonele sattumast.