Hübriidajam väikese elektrilise sõiduulatusega

Uue hüperauto keskmes on muidugi V-8-hübriidajam. Sisepõlemismootor on 4-liitrine, kahe turboga ja nn flat-plane-väntvõlliga, teeb kuni 9200 pööret minutis ning selle võimsus on 928 hj ja pöördemoment 900 Nm. Elektrimootor annab juurde 347 hj ja 440 Nm, mis teeb kokku 1275 hj ja 1340 Nm.

Kuigi tegu on hübriidiga, ei maksa oodata väga suurt ainult elektrilist sõiduulatust. Aku mahutavus on kõigest 1,384 kWh, seega puhtalt elektri jõul saab läbida kuni 2 kilomeetrit, mis on mõeldud ennekõike auto vaikseks käivitamiseks ja lühikeseks sõiduks, et näiteks kodus kedagi müraga ei segaks. Samuti saab tagurdada üksnes elektrimootori jõul.

Rajal sõites saab hübriidajamil valida ka erinevaid võimsuse haldamise režiime olenevalt eesmärgist. Sprindirežiim annab maksimaalse võimsuse ühe ringi jooksul ja GP-režiim panustab elektrimootori võimsusega rahulikumalt, kuid seda mitme ringi jooksul.

Kiirendus seisust 100 km/h kiiruseni kestab 2,7 sekundit, 200 km/h-ni 5,8 ja 300 km/h-ni alla 12,7 sekundi. Tippkiirus on elektrooniliselt piiratud 350 km/h-ga.

Ekstreemne aerodünaamika ja vajadusel mugav vedrustus

Peale väga võimsa ja üsna keeruka hübriidajami on W1 peaaegu sama tähtsad ja keerukad aspektid disain ja aerodünaamika. Nii esisplitter kui ka tagatiib on aktiivsed ja saavad liikuda vastavalt sellele, kas on vaja rohkem pidamist või tippkiirust.

Kõige pilkupüüdvam hüperauto “trikk” on tagatiib ja selle liikumine. Ringrajasõidurežiimis liigub see 300 mm võrra tahapoole, et tagada maksimaalne surujõud. Kõige ekstreemsemas režiimis tekitab W1 1000 kg surujõudu ehk 350 kg esi- ja 650 kg tagaotsas.

Uus McLaren on ehitatud monokokkonstruktsiooni Aerocell ümber, mis on muidugi valmistatud süsinikplastist. Auto kuivmass on 1399 kg.

Adaptiivne vedrustus on arendatud võimalikult laia funktsionaalsusega, kuna auto peab olema igapäevaselt mugav ja samas püstitama kiiremaid ringiaegu. Olenevalt sõidurežiimist (Comfort, Sport, Race ja Race+) muutub auto kõrgus ja vedrustuse jäikus.

Mitmed vedrustuse komponendid on valmistatud 3D-printimise teel titaanist, ikka selleks, et lihvida maha iga võimalik kilogramm.

Interjöör on äratuntavas McLareni stiilis: keskel asub vertikaalselt paigutatud puutetundliku meediasüsteemi ekraan, näidikud on digitaalsed ja roolil vaid kaks nuppu.

Kõige erilisem aspekt W1-st on fakt, et istmed on osa auto monokokkonstruktsioonist, neile on lisatud vaid pehmendus. See tähendab, et istmeid liigutada ei saa, seega liiguvad rool ja ka pedaalid. Istmete peatoed saab alla voltida, peatoe taga on panipaik, mis on mõeldud ennekõike kiivrite jaoks.

Rõhku on pandud ka ergonoomiale ja McLaren väidab, et tegemist on superautode maailmas parima ergonoomia ja nähtavusega autoga. Sellele aitavad kaasa kõige kitsamad A-piilarid, mis McLaren kunagi valmistanud on, ja kuigi piltidelt tundub, et väga kõrge külgtoega istmetesse on keeruline ennast sättuda, peaks see olema autotootja sõnul lihtne.

Suurbritannias maksab McLaren W1 umbes 2,39 miljonit eurot (2 miljonit naela), mis sisaldab kohalikke makse. Muidugi lisanduvad sellele kallid MSO (McLaren Special Operations) lisad, mida enamik selliste autode kliente endale soovib, et auto ainulaadseks teha.

Kümme aastat tagasi oli McLaren P1 osa n-ö pühast kolmikust koos Ferrari LaFerrari ja Porsche 918 Spyderiga. Kõlakate kohaselt pole Itaalia ja Saksamaa markide hüperautode järgede ilmumine enam kaugel, seega loodetavasti ei pea järgmist pööraste autode triot kaua ootama.