Hübriidajam väikese elektrilise sõiduulatusega

Uue hüperauto keskmes on muidugi V-8 hübriidajam. Sisepõlemismootor on 4-liitrine, kahe turboga ja “flat-plane” väntvõlliga, kerib kuni 9200 pöördeni minutis ning toodab üksinda 928 hj ja 900 Nm. Elektrimootor annab veel juurde 347 hj ja 440 Nm, mis teeb kokku 1275 hj ja 1340 Nm.

Kuigi tegu on hübriidiga, ei maksa oodata väga suurt ainult elektrilist sõiduulatust. Aku on vaid 1,384 kWh mahutavusega, seega puhtalt elektrijõul saab läbida kuni 2 kilomeetrit, mis on mõeldud ennekõike vaikse auto käivitamise ja lõhikese sõidu jaoks, et näiteks kodus kedagi müraga ei segaks. Samuti on tagurpidi käik vaid elektrimootori jõul.

Rajal sõites saab hübriidajamil valida ka erinevaid võimsuse haldamise režiime olenevalt eesmärgist. Sprint režiim annab maksimaalse võimsuse ühe ringi jooksul ja GP režiim panustab elektrimootori võimsusega rahulikumalt, kuid seda mitme ringi jooksul.

Kiirendus seisust 100 km/h kiiruseni kestab 2,7 sekundit, 200 km/h-ni 5,8 ja 300 km/h-ni alla 12,7 sekundi. Tippkiirus on elektrooniliselt piiratud 350 km/h peale.

Ekstreemne aerodünaamika ja vajadusel mugav vedrustus

Peale väga võimsa ja üsna keeruka hübriidajami on teine, pea sama tähtis ja keerukas aspekt W1-st selle disain ja aerodünaamika. Nii esisplitter kui ka tagatiib on aktiivsed ja saavad liikuda vastavalt sellele, kas on vaja rohkem pidamist või tippkiirust.

Kõige pilkupüüdvam “trikk” hüperauto puhul on selle tagatiib ja kuidas see liigub. Ringrajasõidurežiimis liigub see 300 mm võrra tahapoole, et tagada maksimaalne surujõud. Kõige ekstreemsemas režiimis toodab W1 kokku 1000 kg surujõudu ehk 350 kg esi- ja 650 kg tagaotsas.

Uus McLaren on ehitatud Aerocell nimelise monokokk konstruktsiooni ümber, mis on muidugi valmistatud süsinikplastist. Auto kaal kuivana on 1399 kg.

Adaptiivne vedrustus on arendatud võimalikult laia funktsionaalsusega, kuna auto peab olema igapäevaselt mugav ja samas püstitama kiiremaid ringiaegu. Olenevalt sõidurežiimist (Comfort, Sport, Race ja Race+) muutub auto kõrgus ja vedrustuse jäikus.

Mitmed vedrustuse komponendid on valmistatud 3D printimismeetodil titaanist, ikka selleks, et lihvida maha iga võimalik kilogramm.

Interjöör on kindlasti ära tuntavas McLareni stiilis, kus leiab keskel vertikaalselt paigutatud puutetundlikku meediasüsteemi ekraani, digitaalsed näidikud ja vaid kahe nupuga rooli.

Kõige erilisem aspekt W1-st on fakt, et istmed on juba osa auto monokokk konstruktsioonist, mille külge on lisatud pehmendus. See tähendab, et istmeid liigutada ei saa, seega liiguvad rool ja ka pedaalid. Istmete peatoed saab alla voltida, mille taga on panipaik, mis on mõeldud ennekõike kiivrite jaoks.

Rõhku on pandud ka ergonoomikale ja McLaren väidab, et tegemist on superautode maailmas parima ergonoomika ja nähtavusega autoga. Sellele aitavad kaasa kõige kitsamad A-piilarid, mis McLaren kunagi valmistanud on ja kuigi piltidelt tundub, et väga kõrge küljetoega istmetesse sisenemine on keeruline peaks see olema autotootja sõnul lihtne.

Suurbritannias maksab McLaren W1 umbes 2,39 miljonit eurot (2 miljonit naela), mis juba sisaldab kohalikke makse. Muidugi lisanduvad sellele kallid MSO (McLaren Special Operations) lisad, mida enamus selliste auto kliendid endale soovivad, et auto ainulaadseks teha.

Kümme aastat tagasi oli McLaren P1 osa nö. “püha kolmikust” koos Ferrari LaFerrari ja Porsche 918 Spyderiga. Kõlakate kohaselt pole Itaalia ja Saksamaa markide järjed oma hüperautodele enam kaugel, seega loodetavasti ei pea järgmist pööraste autode triot kaua ootama.