Kuigi mootor jäi siis veel puutumata, muudeti vedrustust, elektroonikat, interjöörist visati välja kõik ebavajalik ning koos mõningate muudetud auto kere juppidega värviti superauto punasest kollaseks.

1990ndate jooksul kasutati autot regulaarselt võidusõitudes ning kümnendi keskel modifitseeriti autot veelgi ning tõsteti kahe turboga V-8 jõuallika võimsust märkimisväärselt. Praegusel hetkel hinnatakse võimsust 700-1000 hj, olenevalt mootori häälestusest ja kasutatud kütusest.

Viimane suur töö antud superautoga leidis aset praeguse omaniku soovil, mis lõppesid vaid paar kuud tagasi. Auto viidi Zanasi Group garaaži, kes on aastakümneid teinud koostööd Ferrariga ning hooldab ja restaureerib vanemaid Ferrarisid.

Terve auto kere võeti juppideks ning värviti kolmekihilisse Grigio Nardo halli tooni. Muidugi sai auto mehhaanika ka väga põhjaliku hoolduse ning kõikide tööde maksumus oli lõpuks 123 000 eurot.

Kuigi vanemate superautode puhul hinnatakse vägagi originaal konditsiooni ja reeglina kehtib null tolerants igasuguste modifikatsioonide osas, siis on raske kulmu kortsutada sellise ainulaadse ja siiski maitsekalt “tuunitud” Ferrari F40 suunas.

Nagu väga rariteetsete autode puhul ikka, pole müügikuulutusel hinda märgitud. Muidugi kehtib ka teada-tuntud tarkus, et kui pead küsima, siis on tõenäoliselt juba liiga kallis.