Tellijad teavad rohkem. Liitu tuhandete teiste lugejatega alates 1 eurost kuus. Vali sobiv tellimus siit.
Opel 125: kuidas sai õmblusmasinafirmast autotootja?
2024 on Opeli sõnul nende jaoks eriline aasta, sest esimest korda margi ajaloos on igast mudelist saadaval ka aku-elektriline versioon. Kuidas aga see ettevõte üldse sündis?
21. jaanuaril 1899 sõlmis Wilhelm Opel, ettevõtte asutaja Adam Opeli poeg, lepingu lukksepp Friedrich Lutzmanniga, et osta tema Motorwagenfabrik (autotehas). See oli Opeli autotootmise stardipauk ning seni edukas õmblusmasinate ja jalgrataste tootja alustas teekonda ettevõtte jaoks seni tundmatule territooriumile. Sellest ajast alates on tehastes üle Euroopa toodetud üle 75 miljoni Opeli sõiduki.
1890ndate aastate lõpp: õmblusmasinatest ja jalgratastest autodeni
Opeli lugu algas 1862. aastal, kui Adam Opel ehitas oma esimese õmblusmasina Rüsselsheimis ja pani sellega aluse ettevõttele. Opel arenes peagi üheks suurimaks õmblusmasinate tootjaks Saksamaal ja eksportis neid üle kogu Euroopa. Jalgrataste tootmisega pani Opel aluse oma järgmisele eduloole.
Esimene jalgratas ehitati Rüsselsheimis 1886. aastal ja nii sai Opelist üks esimesi jalgrattatootjaid Saksamaal. 1920. aastatel – paralleelselt autoäriga – kujunes Opelist maailma suurim jalgrattatootja, edule panid aluse selleks ajaks juba teise ilma lahkunud ettevõtte asutaja pojad.
Seoses jalgrattaäri langusega 1890. aastatel otsisid vennad Opelid uusi tooteid ja sattusid nii autode juurde. Fritz ja Wilhelm Opel külastasid 1897. aastal Berliinis esimest Saksa autonäitust ja kohtusid seal Friedrich Lutzmanniga.
Lukkseppmeister oli autosid tootnud aastast 1894 ja seetõttu oli tal kogemus, mida vennad Opelid otsisid. Ta kutsus vennad Opelid oma tehasesse Dessausse, kus Fritz ja Wilhelm nägid kohe Lutzmanni autotootmises suurt potentsiaali.
116 887 marka
Kui alguses mõtlesid kõik asjaosalised koostööle, siis vennad Opelid tegid Lutzmannile ahvatleva pakkumise müüa kogu tootmine, sealhulgas maa, hoone ja töökoja sisseseade. 21. jaanuaril 1899 sõlmisid Wilhelm Opel ja Friedrich Lutzmann lepingu ostuhinnaga 116 887 marka ja tehas läks Opeli omandusse.
Kogu ettevõte koos töötajate ja masinatega koliti Dessaust Opeli peakorterisse Rüsselsheimis. Lutzmann ise määrati Adam Opeli autotehase Motorfahrzeug-Fabrik müügijuhiks.
Tootmise ja patentide omandamine tähendas, et Opel sai enda valdusesse aastatepikkuse kogemuse mootorisõidukite ehitamise vallas. Sealtmaalt valmistas Lutzmann ja Opeli jalgrattatootmisest üle ostetud valitud töötajad autosid Opeli nime all selleks spetsiaalselt püstitatud hoones. Esimesed uute mudelite reklaamid ilmusid juba 1899. aasta kevadel ja kuulutasid: „Opeli mootorautod on parimad”.
Täna on Opel osa Stellantise grupist ja koos oma Briti sõsarmargi Vauxhalliga on ettevõte esindatud enam kui 60 riigis üle maailma. Aastaks 2024 jõuab turule elektrifitseeritud versioon igast Opeli mudelist ning alates 2028. aastast keskendub Opel Euroopas täielikult elektrisõidukitele.