Raskete liiklusõnnetuste peamised põhjused on läbi aastate püsinud samana – ikka ja jälle on hukkunutega liiklusõnnetused põhjustatud alkoholijoobest, kiiruseületamisest ning oma sõidurajalt välja kaldumisest.

Liiklusõnnetuste põhjustest rääkides tuleb välja tuua ka väsimusseisund, terviserike ning roolis kõrvaliste tegevustega tegelemine – kaasajal on selleks peamiselt mobiiltelefoni kasutamine sõidu ajal.

Eelnimetatud riskifaktorid on kokku võetavad ühe sõnaga: inimfaktor. Just inimeste vead ja valed tegevused viivad liiklusõnnetuseni. Objektiivselt tundub ju lihtne: ära ületa kiirust, ära juhi väsinuna või joobes olles, ära näpi telefoni ja siis on oht õnnetusse sattuda väiksem.

Oota halvimat

Enamasti on mitme sõidukiga liiklusõnnetuse toimumiseks vaja kahte, st mõlema osapoole viga, kuid ootamatuste vastu ei saa ka hoolikaim juht. Õnnetusi aitab vähendada see, kui suhtuda liiklemisse nii, et kõik võivad teha vigu. Nähes tonti igal ajal ja igal pool, püsib reaktsioon kiiremana.

Ka parim juht ei suuda alati liiklusõnnetust vältida, kui kaasliikleja ootamatult käitub ja/või suure vea teeb. Just seepärast peaks iga liikleja olema valmis liiklusõnnetuse korral õigesti käituma ja teadma, mida teha tuleb.

Millal helistada häirekeskusesse?

Kui juhtunud on tõsisem liiklusõnnetus, on kõige tähtsam viivitamatult häirekeskusesse helistada. PPA on oma kodulehel välja toonud, et häirekeskusesse tuleks telefonil 112 helistada, kui:

• liiklusõnnetuses on kannatanuid, kes vajavad meditsiinilist abi
• inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, kuid õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) ei ole vastutuse küsimuses ühel meelel
• vigastatuid ei olnud, kuid edasist liiklejate või keskkonna ohutust ei suudeta iseseisvalt tagada
• kui liiklusõnnetuse tagajärjel kahju saanud isikut või liiklusõnnetuse põhjustanud isikut ei ole sündmuskohal või muul põhjusel ei ole võimalik koostada ja allkirjastada dokumenti liiklusõnnetuse andmetega või seda allkirjastada
• on juhtunud kokkupõrge suurulukiga jahiseaduse mõttes ehk kokkupõrge suurulukiga: olgu selleks siis hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits.

Eraldi kommenteerimist vajab neljas punkt

Kui kahju saanud isikut ei ole sündmuskohal – siia hulka kuuluvad näiteks sellised ühe sõiduki avariid, kus juht sõidab teelt välja ja lõhub liiklusmärgi, posti, piirdeaia, rikub maaomaniku haljastust jms. Põhimõte on see, et kui juht oma autoga kellegi teise mistahes vara ära rikub, siis vastutab ta ka tekkinud kahju hüvitamise eest.

Hea on teada, et ka sellises olukorras hüvitab tekkinud kahju liikluskindlustus, seega polegi ju põhjust õnnetusest teatamata jätta ja vara omaniku tuju rikkuda?

Kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud ja õnnetuses osalenud juhid või juht ja kannatanud on juhtumi põhjuseid hinnates ühel meelel, sõidukite ja juhtide dokumendid on korras, sõidukijuhid ja jalakäija(d) on kained ning õnnetuses osalenud on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, siis pole vaja häirekeskusesse helistada ja piisab liikluskindlustuse andjale teatamisest.

Esimesed tegevused liiklusõnnetuse järel

Nii PPA kui Päästeamet on oma põhjalikes juhendmaterjalides välja toonud järgmised punktid. Kui on juhtunud liiklusõnnetus:

• peatu võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega; ohutulede puudumisel või kui sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk
• kui kannatanu(d) vajavad abi, siis teata 112. Pärast abi kutsumist anna vigastatutele esmaabi, kui oskad. Häirekeskus annab sel teemal vajadusel nõu.
• tee kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu ja õnnetuse tagajärjed ei muutuks raskemaks
• sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed
• kirjuta üles pealtnägijate nimed ja kontaktandmed
• liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi ka pärast õnnetust tarvitada alkoholi, narkootikume või psühhotroopset ainet kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal
• liiklusõnnetuse vormistamisel ja asjaolude selgitamisel ole viisakas ja püüa jääda rahulikuks

Esimese asjana kõne häirekeskusesse!

Tähtis on tähele panna seda, et raske liiklusõnnetuse korral tuleb alati esimese asjana teatada häirekeskusesse. Appi tormamine võib tunduda loogilise sammuna, aga iga viivitatud sekund tähendab seda, et abi jõuab kohale selle võrra hiljem.

Kui abi on juba teel, tegele esmaabiga (kui oskad) ja päästetoimingutega. Sama oluline on meeles pidada, et iga päästetoimingut tuleb teha nii, et ennast sellega ohtu ei sea – abistajast on vähe kasu, kui ta ise viga saab ja abistamist vajab.

Nutimaailma võimalused

Kui liiklusõnnetus politsei ja kiirabi kohale tulemist ei vaja ning juhid jõuavad vastutuses kokkuleppele, siis tuleb see ikkagi vormistada. Ilma vormistuseta ei ole võimalik kindlustusse pöörduda. Tavaline paberil saadav blankett “Teade liiklusõnnetusest” on saadaval tanklates ja kindlustusfirmades.

Kui blanketti käepärast ei ole, siis võib selle vormistada ka lihtsalt paberil, aga kui sündmuskohal on olemas nutitelefon, siis võib olla palju mõistlikum vormistada liiklusõnnetus veebis:

• aadressil avarii.ee saab vormistada liiklusõnnetuse sündmuskohal nutitelefonis eesti, vene ja inglise keeles
• digiteadet saab vormistada Eestis juhtunud liiklusõnnetuste kohta, kus osalesid kuni viis sõidukit. Lisaks sõidukitega juhtunud liiklusõnnetustele saab kahjuteadet teha ka õnnetustest sõiduki ja muu vara vahel, näiteks jalgrattad, tõukerattad, kergliikurid või ka aed, maja, tankur jne.
• teadet saab vormistada nii Eesti registrites olevate sõidukitega kui ka välismaa autodega.
• rakendusse tuleb sisestada õnnetuses osalenud sõidukite info ja õnnetuse asjaolud, lisada fotod sõidukitest ja sündmuskohast ning kui andmed on kinnitatud, siis saadetakse kahjuteade läbivaatamiseks enda valitud kindlustusseltsile.

Vormistamine paberil

Kui nutitelefoni või blanketti käepärast ei ole, siis pööra tähelepanu sellele, et kõik olulised andmed oleksid kirjas, sh võimalikud tunnistajad (nende nimed ning kontaktandmed). Paberile juhtumit vormistades jälgi, et kirja saaksid:

• liiklusõnnetuse juhtumise kellaaeg, kuupäev ja täpne koht
• sõidukiomanike andmed (nimi, e-post, telefon)
• sõidukijuhtide andmed (nimi, e-post, telefon, juhiloa nr)
• liiklusõnnetuses osalenud sõidukite registriandmed (mark, mudel, registreerimismärk)
• liiklusõnnetuses osalenud jalakäija(te) andmed (nimi, aadress, telefon, e-post)
• liiklusõnnetuse lühikirjeldus ja skeem koos sõidukite asukoha ja liikumistrajektooridega
• osaliste allkirjad, sh kirje selle kohta, kes vastutab liikluskahju põhjustamise eest

Kahju põhjustaja ja kannatanu peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kannatanu kindlustusandjat, kusjuures sõiduk või muu kindlustusjuhtumi toimumise tagajärjel kahjustatud asi tuleb säilitada võimalikult kindlustusjuhtumijärgses seisundis ja see tuleb kindlustusandjale ette näidata.

Tahtmatult võetud vastutus

Päästeamet on oma kodulehel ilusti kirjutanud, et inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult võtnud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid ja isegi kui oled kõrvalseisja, siis on sul kohustus anda vajalikku esmaabi või vähemalt kutsuda abi.

Kui satud liiklusõnnetuse sündmuskohta, või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt tuleks enda ohutust tagades minna õnnetuses osalenute juurde ja neid kõnetada. Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Eesmärk on välja selgitada, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi.

Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma, isegi kui osalised ise on kontaktivõimelised.

Õnnetuspaigas ei ole sageli võimalik kuigi palju ära teha, seepärast on äärmiselt tähtis, et see vähene, mida kohapeal suudetakse ette võtta, oleks tehtud õigesti.

Rahu, ainult rahu

Liiklusõnnetus ja selle pealt nägemine tekitavad palju adrenaliini, emotsioone, kuid kõige tähtsam on alati jääda rahulikuks. Parem võta mõni sekund aega ja mõtle tegevused ja öeldav läbi, sest närvilisus, agressiivsus ja emotsionaalsus teevad tavaliselt olukorda vaid hullemaks.

Ka suhtluses häirekeskusega saab informatsioon patrullile, kiirabile või päästjatele kõige operatiivsemalt edasi antud, kui helistaja on rahulik, ei rapsi ja vastab selgelt, rahulikult ja lühidalt häirekeskuse töötaja küsimustele.

Enne kui helistad, tee selgeks sündmuskoha aadress või ole muud moodi võimeline seletama, kuhu abi tulema peab. Sealt edasi seleta, mis on juhtunud ja mida sa näed ning vasta esitatud küsimustele!

Ning veelkord: tee kõike ennast ohtu seadmata, sest päästja ei tohiks kunagi ise päästetavaks muutuda!