Tuleb ette olukordi, kus liiklusõnnetuse üheks osapooleks on operatiivsõiduk. Alati ei pruugi tähele panna, kust suunast vilkuritega operatiivsõiduk tuleb. Kes on sellises olukorras süüdi?

Liiklusseadus ütleb, et liikleja peab andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ka niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja sellise sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma.

Seega tekib küsimus, kas alati jääd süüdi, Kui sõitsid peateel ja ei pannud vilkuriga sõidukit tähele?

Iga juhtum on eriline

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Taavi Kruusi sõnul vajab iga juhtum eraldi analüüsimist. Ei ole võimalik ühtemoodi kõiki juhtumeid võtta. “Alati ei tähenda, et vilkuritega sõiduk võib kõiki liiklusreegleid eirata. Ka neil on lisaks õigustele ka omad kohustused,” märgib Kruus.

Kindlustusseltsid selgitavad alati välja õnnetuse asjaolud. “Seejärel saab selgeks, mis liiki kindlustuse alt õnnetuses tekkinud kahjusid saab hüvitada,” lisab Kruus.

Oluline on, et liikluses osaledes peavad kõikide sõidukite juhid kohustatud liiklusreeglitest kinni pidama, see kehtib ka vilkuritega operatiivsõiduki juhtidele. 

Jah, operatiivsõidukil on õigus liiklusreegleid rikkuda, kuid selle juures tuleb siiski tagada ohutus. Ehk tuleb veenduda, et kaasliiklejad on vilkuriga autot märganud. Samamoodi peavad olema tähelepanelikud ka tavaliiklejad. Kui kuuled operatiivsõidukit, aga ei näe, siis on mõistlik peatuda, et selgeks teha, kus suunast väljakutsele minev sõiduk teel on.

Kruus lisab: “Hea on siinkohal meeles pidada seda, et kõikidel sõidukitel on mõistlik omada lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka vabatahtlikku kaskokindlustust. Sellisel juhul võivad mõlemad juhid igas olukorras kindlad olla, et kindlustus aitab nende mõlema sõidukid ära remontida ja korda teha.”