Orulaid peab parimaks viisiks oma auto kaitsmisel erinevate vahendite kombineerimist. „Näiteks võib tehase immobilaiserile veel teise juurde lisada. Väga kindlad on aga ka elektroonikast sõltumatud salalukud, igasugused mehhaanilised lülitid,“ märkis Orulaid. Nende abil saab tema sõnul katkestada erinevate seadmete – näiteks kütusepumba – elektriühenduse, neid on keeruline ja ajakulukas leida ja neid pole ka võimalik lahti häkkida.
„Mida aeganõudvam on sõiduki käivitamine, seda suurem on tõenäosus, et sõidukit ei varastata, sest vargal ei ole aega erinevate salalukkude otsimiseks,“ võttis Orulaid ennetusmeetmed kokku.
Keskmine autovarguse põhjustatud kahju jääb ERGOs Orulaiu sõnul umbes 20 000 euro juurde, läinud aastal oli suurim kindlustushüvitis 30 000 eurot. „Kindlasti peab kaskokindlustuse poliisil olema kaetud varguse risk,“ täpsustas Orulaid.
Politsei hea töö tulemusel on oluliselt langenud ka kindlustushüvitised varastatud autode eest. „Kui aastatel 2017–2019 varastati keskmiselt kolm sõidukit kuus, siis 2020. aastal vähenesid vargused oluliselt ja neid oli vaid 15. Aastatel 2017–2019 maksime varastatud sõidukite eest keskmiselt 550 000 eurot aastas, 2020. aastal aga poole vähem,“ märkis Orulaid.
Kus varastatakse rohkem?
ERGO kindlustuse statistika järgi on viimase aja vargused varasemast enam koondunud Eesti lõunapiiri lähedusse, kust loodetakse väärtuslike masinatega kiiresti riigist pageda. Politsei andmetel varastati Tartu maakonnast läinud aastal kaheksa autot, üle-eelmisel aastal neli. Pärnu maakonnast varastati kuus autot 2022. aasta ühega võrreldes. Kokku varastati Eestis läinud aastal 69 autot, neist 43 Harjumaal. Viimase viie aasta enim varastatud automargid on BMW (33 vargust) Mercedes-Benz (30) Volkswagen (30) Toyota (22) ja Audi (20).
„Kutseliste varaste poolt toime pandud autovargusi tuleb ette harva, need käivad lainetena ja on olnud seotud Leedust pärit autovaraste tegutsemisega,“ tõdes Timo Reinthal. Kõige keerulisem on tema sõnul tegeleda professionaalsete organiseeritud kurjategijatega, kes lühikese ajaga auto kuskile mujale Euroopa riiki või ka kolmandatesse riikidesse toimetavad ning need seal siis edasi müüvad või juppideks lammutavad.