Väiksema osa välisõhu saastest moodustavad mikroosakesed (P2,5), mille olulisemad allikad on liikluses tekkivad heitgaasid ja elamute puudega kütmisest tekkiv suits.

Varakevadel rehvisaaste mitukümmend korda kõrgem

NASTA uuringus tõdeti, et naastrehvid toodavad lamell- ja suverehvidest selgelt rohkem tolmu. Põhjus seisneb naastude tekitav pinnakatte kulumine. Kõige kõrgem rehvisaaste mõõdeti uute naastrehvide puhul.

Naastrehvide osakaalu vähendamine kahandaks teede ja tänavate teekatte kulumist ja seega ka P10 osakeste kogust sissehingatavas õhus.

Veel täheldati, et naastrehvide kasutamisel moodustuvate P10 osakeste määr sõltub ka sõidukiirusest, kasvades 70 km/h puhul 50 km/h ja 30 km/h sõidukiirusega võrreldes mitmekordseks. Seega vähendab sõidukiiruse piiramine ka õhusaaste tekkimist.

Tänavatolmul seos ka tõsiste tervisehäiretega

Soome uuring näitas, et neil päevil, kui tahkete osakeste kontsentratsioon õhus on kõrge, on Helsingi piirkonnas täheldatud tavalisest enam näiteks hingamisteede haigustest põhjustatud surmajuhtumeid ning südamehaigusi, astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tõttu haiglasse sattumisi.

Uuringud toetavad kontseptsiooni, et tänavatolm seostub ka väga tõsiste tervisehäiretega.

Norra maksustas naastrehvid

Oslo kogemused näitavad, et pärast naastrehvimaksu kehtestamist (alates 2004. aastast) on kahjulike osakeste arv linnaõhus tasapisi vähenenud. Eriti hästi on olukorra muutumine näha teede lähedale jäävatel aladel.

Euroopa Keskkonnaameti 2017. aastal avaldatud aruandes „Õhukvaliteet Euroopas 2017“ on öeldud, et halva kvaliteediga õhk ohustab enamikku Euroopa linnades elavatest inimestest. Üks osa sellest õhukvaliteedi halvenemisest on tingitud naastrehvide kasutamisest talvetingimustes.

Tahked peenosakesed põhjustavad igal aastal Euroopas üle 400 000 inimese enneaegse surma. Üks suurematest õhusaaste õhkupaiskajatest on maanteetransport. Tänu varasematele ja praegusele poliitikale ning tehnoloogia arengule on õhukvaliteet Euroopas aeglaselt paranemas.

Tartu Ülikooli spetsialistid kinnitavad samuti naastrehvide mõju tervisele

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu spetsialistide väitel kipub kevaditi olema tänaval palju osakesi, mille suurus jääb 2,5 – 10 mikromeetri vahele ning need tekitavad sissehingamisel peamiselt hingamisteede ärritusi ning seda igas vanuses inimestele.

Suuremad osakesed võivad ärritada veel silmi, näiteks kui tuul puru laiali kannab.

Viimase aja uuringud on tuvastanud, et osakesed mõjutavad ka südameveresoonkonda ning isegi närvisüsteemi, inimeste kognitiivset arengut ja diabeeti.

Seega kahjulike mõjude ring aina laieneb. Ülikooli eksperdid soovitavad inimestel valida teekatet rohkem kahjustavate naastrehvide asemel lamellrehve, et vähendada kahjulike osakeste mõju vähenemist inimorganismile.

Tallinna linn loosis lamellide eelistajate vahel auhindu

Tallinna kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sule sõnul on amet alates 2015. aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaamipindadele kampaaniaplakateid „Üheskoos tolmuvabasse kevadesse“ ja „Tolm tapab“, mis kutsuvad üles eelistama lamellrehve.

2018. aastal korraldati lisaks kampaaniale ka autopesula kinkekaartide loosimine, kus said osaleda tallinlased, kes soetasid 2018. aastal endale uued lamellrehvid. Loosimises osales üle saja autojuhi, kes tõestasid, et lamellrehvide ostjaskond on suurenemas.

Artikli on kokku pannud vabakutseline ajakirjanik Urmas Tooming.