Suures osas ettevõtluses kasutatava diislikütuse tanklamüük tõusis mais samuti 4 protsenti – tanklamüügi kasvu vedasid tavapäraselt piirimaakonnad. “Kuigi veosemahud maanteel on märgatavas languses, siis diislikütuse jaemüük püsib ikka kasvutrendil. Transiidikoridoridel asuvate Valga- ja Pärnumaa tanklamüük on aasta esimese viie kuu jooksul kasvanud 11 protsenti, mis näitab, et korjame ikka veel riigikassasse dividende õige otsuse eest hoida diislikütuste aktsiisimäär naabritega võrreldes konkurentsivõimelisena,” kiitis kütusesektori esindaja riiki õigete maksupoliitiliste otsuste eest.

Maksu- ja tolliameti andmed näitavad siiski, et diislikütuse hulgimüük on kogu aasta võrdluses seni olnud 19 protsenti väiksem, kui 2022. aastal. Raamatu hinnangul peegeldab see keerulist olukorda teatud majandussektorites. “Hulgimüügi korras tarnitakse kütust suurtööstustele, kes kasutavad seda näiteks oma tootmistehnoloogia töös hoidmiseks. Lisaks on suurteks tarbijateks metsandus, ehitussektor ning kaevandused, kus spetsiaalsed raskemasinad arvestatavas mahus diislikütust kasutavad,” ütles Raamat.

Raamat tõi samuti välja, et Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kes suurtarbijatele kütuse aktsiisisoodustusi ei rakenda. “Diislikütus on väga oluliseks sisendiks paljudele majandusharudele ning madalam aktsiis võimaldaks praegused keerulised ajad kergemini üle elada.

Kahjuks tavapäraselt ei ole Eesti ainsa riigina Euroopas suuteline oma tööstusele ja ettevõtlusele appi tulema ning aktsiisi soodusmäärasid kehtestama. See valitsuse tegevusetus väljendub praegu selgelt ka tööstuse, ehituse, metsanduse ja teiste majandussektorite mustades majandusnäitajates,” kutsus Transpordikütuste Ühingu juht valitsust üles kaaluma võimalusi majanduse ergutamiseks läbi madalamate kütusemaksude.