Memmekad ei teadnud sellest toona midagi, sest nemad pidid sellel ajal magama, kui kiilaspäine tumedanahaline ekraanikangelane (muide justkui kõrvaltegelane) oma “kuuesest” välja kargas ning poolemeetrise toruga revolvri pahalase poole suunas.

Hawki maani ulatuv vihmamantel murdis end ka kohalikus meestemoes sama moodi läbi, kui veidi varem oli seda teinud ülikonna pähe esitletav Armani pidžaama, mida kandis veelgi legendaarsem Sonny Crockett. “Kuuene” (E24) oli toona selle seriaali tõttu oma ägeduselt tegelikult aga peaaegu kuhugi sinna Mercedes-Benzi SECi kanti. Vähemalt nende meelest, kes midagi teadsid.

Paar väga piinlikku apsakat

2003. taaselustati 6. seeria taas ning selle üle võib vaielda, kuid kurikuulsa disaineri Bangle ülevaatamise all sündinutest tundub just toonane mudel (E63) vast kõige vähem silma riivav.

Ühel hetkel hakkas BMW aga lisaks oma disainile rapsima ka seeriate numbritega. Ja mitte ainult – lisandusid sellised siiani raskelt aktsepteeritavad nähtused nagu “kupeemaastur” X6 ning lõpuks ka selline esiveoline (!!!) aps nagu 2. seeria Active Tourer.

Esimene neist müüb hästi, kuid tõsiusklikud BMW-mehed naeravad X6 omanike üle igal kogunemisel. 2. seeria esiveolise eluka puhul aga mängitakse, et seda pole olemaski. Umbes nagu Matrixi teist ja kolmandat- või seda viimast Tähesõdade osa.

Väga “loominguline” lähenemine keretüüpidele

Seerianumbritega mängimisel oli BMWl esialgu justkui mingi loogika, et traditsioonilisemad mudelid algavad paaritute numbritega ning paarisnumbrid seeria tähisena jäävad kupeedele. Samas, just siis kui tundus, et kõik on peaaegu selge ja arusaadav, tehti selline peletis nagu 5. seeria GT.

Kui autosõbral oli seni selge arusaam, misasi on GT (gran turismo) – näiteks mõni imekaunis 70ndate Maserati, siis neil, kelle jaoks polnud probleem mõelda välja kontseptsioon “kupeemaastur”, polnud ka mingi probleem tekitada olemasolevate 5. ja 3. seeria põhjale mingi kohutava ahtriga elukas ning öelda, et see on nüüd GT.

Uue mudeli puhul on suund paremuse poole

Siit jõuame aga tänase peakangelase ehk 6. seeria GTni. Ei, tegemist ei ole teatud ootustele vastavalt kupeega. Ei, tegemist ei ole millegagi, mille tagumise osa kõrval Pontiac Aztec on Michelangelo Taavet.

Tegemist on suure, ruumika ja  rikkalikult varustatud kulguriga, mis on aritmeetiline keskmine 5. seeriast ja X6st. Kuigi viimase geenid annavad veidi tunda, pole asi tegelikult halvasti.

Tagaistmetel on ruumi rohkem ning luukpära-lahendus võimaldab transportida – no ma ei tea, mida  selliste luukpärade ostjad tavaliselt transpordivad? Disainiga harjub ka kiiresti. Kena! Erinevalt sellest va 5. seeria GTst.

Koostekvaliteet on nagu BMWdel ikka. Kõik tundub korralikult kinni olevat. Miski ei krigise ega nagise. Kõik on salongis ideaalselt omal kohal juba vist kolmandat põlvkonda järjest. Elektrooniliste vidinate ja ekraanide üleküllus ajab minusuguse veidi närvi, kuid moe vastu ei saa. Lisaks 360-kraadised kaameravaated muudavad suurevõitu autoga manööverdamise tõeliselt mugavaks.

Spordi asemel mugavus+

Jah, just mugavus on see, mis seda autot kõige enam defineerib. BMW-likku teravat rooli tagasisidet ei ole ning sõidurežiimi Sport+, mis nii mõnelegi värskemale sama margi pereautole heas mõttes hullumeelsust lisavad, on hoopis Comfort+.

6. seeria GT on täiesti suurepärane auto kellelegi, kes hindab mugavust ning kellel on väike ja vallatu edevuse kiiks, mis ei lase tal sarnaste tehniliste näitajatega ja kindlasti tänavapildis sagedasemat 5. seeria universaali osta.

Osta, kui sul on vaja eristuda, sa eelistad sportlikule teravusele mugavust ning sul on kogu aeg millegipärast midagi suurt vedada vaja.

BMW 630d GT xDrive