Eesti autojuhid on hakanud õige tee leidmisel aina enam tehnika peale lootma, kasutades selleks telefone või eraldi navigatsiooniseadmeid. Kõige rohkem kasutatakse tehnika abi võõras piirkonnas liikudes, nii selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.
Paljudes autodes on sisse ehitatud navigatsiooniseadmed ja veel rohkem on sõitjaid, kes kasutavad navigeerimiseks isiklikku telefoni.
If Kindlustuse ekspertgrupi juhi Marion Meiuse sõnul jagunevad juhid laias laastus kolme rühma: ühed kasutavad navigatsiooniseadmeid igapäevaselt, teised kasutavad neid piirkondades või marsruutidel, mida nad ei tunne, ja kolmandad ei kasuta neid üldse.
„Kui 15% juhtidest ei kasuta navigatsiooniseadmeid kunagi, siis igapäevaseid kasutajaid on samasuguses suurusjärgus ehk 13%. Ülejäänud juhid kasutavad navigeerimisabi endale tundmatutes kohtades. Silma paistab see, et noored võtavad sellised seadmed appi märksa agaramalt,“ selgitas Meius.
Enim kasutatakse navigatsiooniseadmeid pealinna ümbruse
Uuringust selgus, et 18–24aastastest noortest kasutab navigatsiooniseadmeid 95 protsenti. 55–65aastaste juhtide hulgas on vastav näitaja 74%. Piirkondadest eristuvad Põhja-Eesti ja Tallinn, kus päevast päeva kasutab navigatsiooniseadmeid 18% juhtidest, Lõuna-Eestis on vastav näitaja aga 6%.
„Eks need numbrid on ka loogilised, sest pealinnas on liiklustihedus suurem ja seetõttu üritavad sõidukijuhid vältida ummikuid. Lisaks parima teekonna valikule on navigatsiooniseadmed kasulikud ka selles osas, et need annavad teada teel toimunud liiklusõnnetustest ja hoiatavad ette näiteks siis, kui maanteel on hukkunud mõni metsloom või seisab tee ääres auto.
Samas tuleb meenutada, et iga seade, mis viib inimese pilgu teelt kõrvale, segab ka tähelepanu hoidmist. Seega tuleb selliseid seadmeid kasutada mõistlikult ja soovitud sihtkoht sisestada alati enne sõidu alustamist,“ lisas Meius.
Navigatsiooniseadmeid on altimad kasutama kõrgema sissetulekuga inimesed. Inimestest, kelle sissetulek pereliikme kohta ületab 700 eurot kuus, kasutab navigatsiooniseadmeid 87%. Madalama sissetulekuga sõidukijuhtide puhul on see näitaja 77–83% juures.
Uuringust ei ilmnenud märkimisväärseid erinevusi navigatsiooniseadmete kasutamises inimeste haridustaseme, soo ega rahvuse vaates.
Küll aga selgus uuringust, et laias laastus kasutavad Balti riikide autojuhid navigatsiooniseadmeid ühepalju. If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales ligikaudu 1000 inimest igast riigist.
