Reisile kodu kaasa võtmiseks on kaks peamist varianti – matkaauto ja haagissuvila. Esimene neist on küll mugavam, lihtsam sõita ning ruumikam, aga ka väga palju kallim. Eriti endale päriseks soetamiseks, sest lisaks üldisele heakorrale tuleb hoolitseda ka mootori ja muu autoga kaasneva tehnoloogia eest.

Haagissuvilaga on küll natuke ebamugavam liigelda, aga nii rent kui ostmine on soodsam ja vajadusel võib oma unistuste maja jaoks soetatud mereäärsele krundile selle ära parkida ning käia päikeseloojanguid tsiviliseeritud inimese kombel nautimas ja ei pea telgis elama.

Mida haagissuvila soetamisel silmas pidada, et mitte avastada end omamas kaherattalist putkat, millega eriti midagi peale pole hakata?

Kuidas suvilat kasutad?

Esimesena tuleb paika panna, kas haagissuvila hakkab olema vaid vajalik kaaslane suvistel reisidel või tahaks seda vajadusel ka aastaringselt kasutada ning ka hilistel novembriõhtutel kalaretkele kaasa võtta.

Esimesel juhul sobib ka Euroopa lääne- ja lõunaosast toodud suvila. Teisel juhul tuleb aga kindlasti teha selgeks, et tegemist oleks põhjamaise kliima jaoks soojustatud elamuga, kus on ka vastavad küttesüsteemid ja muu vajalik.

Seisukord

Haagissuvila puhul tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata niiskusele. Seda nii nähtavates kohtades, ehk siis eluruumis, kui ka raskemini ligipääsetavates kohtades.

Kui soetate kasutatud haagise, mis on võibolla seisnud mitu aastat platsil ja seda ei ole korrapäraselt hooldatud ja köetud, siis on tõenäoline, et mööblis on niiskus ja hallitus. Sellest saab ilmselt ka lõhna ja pealevaatamise järgi aru.

Keerulisem on varjatud kohad. Tihti on suvilate ehitamisel kasutatud ka puitu ning kui karkassi vahele on mõne väikse avarii või vanuse tõttu sattunud vesi, siis võib kogu konstruktsioon peagi kiiva vajuda. Aitab väga põhjalik visuaalne kontroll ja muidugi soetamine usaldusväärsest kohast.

Elekter ja küte

Valdavalt töötavad haagised gaasiküttel ja ilma selleta neid naljalt ka ei leia. Loomulikult on vajalik kontrollida, kas kõik toimib ja gaas kuskilt ei leki.

Elektri puhul on oluline, et kõik lisaseadmed töötaksid 12V süsteemis ehk mille töö ei sõltu ilmtingimata sellest, kas suvila on võimalik kaabli külge panna, vaid toimib ka auto voolu pealt.

Osadel haagistel on võimalik ka see, et sõidu ajal laeb auto haagise akut. Tegemist on päris kasuliku funktsiooniga, mis võimalusel võiks olemas olla.

Kui haagis jääb pikemalt seisma?

Haagistel on enamjaolt olemas tugijalad, millele peaks suvila pikemaks seisma jätmise korral toetuma. Tagatud peab olema õhutus, mille jaoks on vastavad avad.

Käsipidurit ei tohiks peale jätta, sest see võib pikemal seismisel kinni kiiluda.

Milliseid lube mul vaja läheb?

B-kategooria juhiloa puhul ei või sõiduki või autorongi täismass olla suurem kui 3500 kg. See tähendab, et kui auto täismass on 2000 kg, siis haagis ei või olla raskema täismassiga kui 1500 kg.

Enamik tavalisi haagissuvilaid jäävad 1000-1300 kg vahele. Samas, suuremad linnamaasturid võivad olla juba täismassiga 2500 kg, mis jätab haagise lubatud massiks vaid 1000 kg.

Sellisteks puhkudeks ongi võimalik omale saada maanteametist erikategooria B96, mis lubab sõita autorongiga, mille täismass on kuni 4250 kg.

Selleks tuleb tasuda 52 eurot riigilõivu ning minna maanteeametisse eksamile. Tõestate ära, et oskate ka natuke suurema haagisega sõita ja kategooria ongi käes. Koolitust läbima ei pea, teooriat ka mitte.

Juhised sõitmiseks

Reaalsus on see, et isegi kõige ökonoomsema auto kütusekulu kasvab haagissuvilat vedades väga palju. Nii mass kui tuuletakistus koormavad autot päris korralikult. Seetõttu tuleks võimalusel minna sõitma võimsama autoga, eelis on ka diiselmootoritel.

Soetada tuleks ka lisapeeglid, mis kinnitatakse auto küljepeeglite külge ja aitavad näha haagise taga toimuvat.

Õõtsumine ja vänderdamine

Haagissuvilaga sõitmise puhul on kaks riski, milleks üks on õõtsumine ja teine vänderdamine.

Esimene tähendab, et haagise raskuskese ei ole tasakaalus ning see hakkab üles-alla õõtsuma, mõjutades nii ka auto juhitavust. Selle vältimiseks tutvuge kindlasti haagise juhendiga asjade paigutamise osas ning vedage haagises raskeid asju, mis kaalukeset rikuvad.

Vänderdamise ohtlikkus seisneb selles, et kui mingil põhjusel (näiteks mööduva rekka tuulevool) hakkab suvila vasakule paremale vingerdama, siis lõpuks võib amplituud nii suureks minna, et paigast rebitakse ka auto tagaosa. Enamik tänapäevaseid haagiseid on juba varustatud seda vältida aitavate seadmetega.

Kui vänderdamine tekib, siis on oluline mitte hakata rooliga seda korrigeerima või järsult pidurdama vaid püüda hoida auto otse ja pidurdada mootoriga.

Hinnad

Eestis on hetkel pakkumises ligi 80 kasutatud haagissuvilat. Hinnad algavad juba vähem kui 2000 euro juurest. Kallimas otsas on hinnad 20 000 eurot ja selle eest saab juba täiesti tuliuue reisikaaslase.

Väga palju pakkumisi on aga 4000-5000 euro hinnaklassis, mis vähemalt piltide ja teksti järgi jätavad väga hea mulje. Näiteks selline põhjamaadesse sobiv Solifer on saadaval 4000 euro eest. Selle, natuke väsinuma välimusega, aga omaniku sõnul väga heas seisukorras suvila saab ka 2000 euro eest.

Lõppude lõpuks on haagissuvila ostmine nii eriline ja oluline sündmus, et igal juhul tasub sellesse investeerida korralikult aega ja käia vaatamas palju erinevaid. Ostad ju siiski omale kodu.