Innovatsioon on jätkusuutlikkuse nurgakivi. Maailm areneb pidevalt – alates päikeseenergia kasutamisest kuni plasti ringlussevõtuni ning lõpetades taastuvkütustega. Milline aga näeb välja teekond eduka jätkusuutliku innovatsioonini ideest lõpptooteni? Siin on põhjalik ülevaade taastuvdiisli põnevast tekkeloost.
Juured ulatuvad 1990. aastate algusesse
Tänapäeval on energiatõhusate ja säästvate alternatiivkütuste poole püüdlemine iseenesestmõistetav. Samas näiteks aastakümneid tagasi räägiti sellest teemast oluliselt vähem. Kõigest käputäis rohelise energia revolutsioonile pühendunuid on püüdnud lahendusi leida juba väga pikka aega.
Pekka Aalto, kes on aastakümneid töötanud taastuvkütuste ülemaailmseks liidriks tõusnud Soome naftatöötlemisettevõttes Neste, alustas 1990. aastate algul kahe teise kolleegiga planeeti vähem kahjustavate alternatiivsete kütuste otsimist.
Ühest ideest sündis lõpuks tehnoloogia nimega NEXBTL (Next Generation Biomass to Liquid), mis võimaldab toota taastuvdiislikütust.
Praeguseks toetab NEXBTL-tehnoloogiaga toodetud diisel transporti kogu maailmas. Erinevalt tavapärasest biodiislikütusest püsib Neste MY Renewable Diesel kvaliteet suurepärane ka siis, kui tooraine peaks muutuma.
Tippkohtumine andis maailmale mõista, et olukord pole kiita
1992. aastal Rio di Janeiros toimunud ÜRO keskkonna- ja arengukonverents avas kogu maailma silmad vajadusele tulla toime planeedi temperatuuri tõusuga. Külma sõja lõpp andis viimaks tõuke probleemiga tegelemiseks, võimaldades pidada vestlusi saastavate riikidega, kes olid varem keeldunud ülemaailmsetes algatustes.
“Roheline mõtlemine oli Nestes juba toona täiesti olemas,” lausus praegu rafineerimisprotsesside stipendiaadi ametit pidav Pekka Aalto. “Saime aru, et Soomes on palju puitu ja muid erinevaid taastuvaid materjale, mida saaksime planeedi päästmiseks kasutada.”
Aalto ja tema kolleegid Nestes nägid, et taastuvenergia on tulevik, kuid nad mõistsid, et selleni jõudmine võtab ülejäänud maailmal aega.
Kanada teadlased oli suutnud toota mõned diislilisandid keskkonnasõbralikumalt, kuid lõpptulemuseks oli vaid lisand diislikütuses. Sellel olid nimelt halvad külmaomadused, mis piiras selle kasutamist ainu lisandina.
“Meil tekkis idee, et võib-olla peaksime seda edasi uurima,” rääkis Aalto. Neste hakkas katsetama ideid, mitte ainult hüdrotöötlust, vaid ka muid taastuvõlide ja rasvade töötlemisvõimalusi – protsess, mis pani aluse NEXBTL-tehnoloogia arengule.
Maailm jõuab tasapisi järele
Peale tippkohtumist hakati planeedi päästmisest üha rohkem rääkima, ent samas vähe oli neid, kes probleemiga ka reaalselt tegelesid. Päris mitmed inimesed ütlesid Aaltole ja tema kolleegidele, et uue taastuvkütuse tootmiseks pole turgu ja selle loomine on aja raiskamine. Nende seas oli muuhulgas ka mõni Neste enda töötaja.
Aja möödudes võitsid nad enda poole mõned Neste liikmed, sealhulgas äriarenduse poolelt visionäärid, kes oskasid potentsiaali näha. Neste tolleaegne teadus- ja arendusdirektor Ensio Tukiainen nägi kohe, kuidas ettevõte saaks rahvarohkel turul eristuda: toota tuleks säästvamaid, pliivabasid ja madala väävlisisaldusega kütuseid.
Kuid selleks vajas meeskond esmalt tõestust, et biopõhistest materjalidest on üldsegi võimalik toota kvaliteetset taastuvkütust. Esimese sammuna uurisid nad tallõlipõhiseid materjale ja mõistsid, et seda materjali on võimalik töödelda ning seejärel toota kõrge tsetaaniarvuga komponent diislikütuste jaoks.
Esile kerkis aga juba tuttav mure – külmaomadused olid endiselt liiga madalad. Meeskond hakkas põhjalikumalt uurima katalüsaatoreid, et oma toodet veelgi enam täiustada.
Esmalt pöördus Neste abi saamiseks ülikoolide poole. “Teadsime, et ülikoolid võivad katalüsaatoreid arendada laboritingimustes. 1995. aasta alguses alustas Neste katseid oma laboratoorsete katalüsaatoritega. Nad analüüsisid toodet ja nägid, et see on kõrge saagisega ja silmapaistvate omadustega. “Saime aru, et see on õige tee,” lausus Aalto.
Viis aastat pausi
Nad panid projekti rohkem ressursse ja sõlmisid koostöölepingu kaubandusliku katalüsaatoritootjaga. Neste taotles 1996. aastal NEXBTL-tehnoloogia nimelist patenti, mille ta ka sai.
Kuigi NEXBTL jäi peale patendi saamist ligi viieks aastaks tahaplaanile, taaselustati see uuesti aastal 2001, mis on tänaseks saavutanud ülemaailmselt edu.
