Kliimamuutuste otseste mõjude leevendamiseks tuleb transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti, drastiliselt ja massiliselt vähendada. See nõuab aga arvukalt tehnoloogilisi uuendusi, seadusandlikku ümberkujundamist ning nii individuaalset kui ka kollektiivset pingutust.

Kuigi transpordi jätkusuutlikuks muutmine on 21. sajandi üks suurimaid väljakutseid, on see täiesti teostatav. Neste taastuvenergia transpordi asepresident Carl Nyberg räägib lähemalt, kuidas saavad taastuvkütused aidata kaasa säästva transpordi saavutamisel. 

Miks on transpordi dekarboniseerimine nii oluline?

Kasvuhoonegaaside heitkoguste osas on transpordisektor juhtiv paljudes riikides ja piirkondades, põhjustades ligikaudu 25% CO2 heitkogustest kogu maailmas. Samuti moodustab transpordisektor üle 60% ülemaailmsest naftatarbimisest ja üle 25% kogu maailma energiakasutusest.

Erinevalt paljudest teistest sektoritest – näiteks tootmine, tervishoid ja põllumajandus – ei vähene transpordi tõttu tekitatud heitmed innovatsiooni või poliitika tõttu. Selle asemel suurenevad need kaupade, teenuste ja reisimise nõudluse kasvu tõttu.

Transpordi kättesaadavus on tugevalt seotud elukvaliteediga, ühendades inimesed ja kogukonnad hariduse, tervishoiu ning töökohtadega. Ning samal ajal, kui see mobiliseerib tänapäeva ühiskondi, mõjutab see ka oluliselt majanduskasvu. Nendel põhjustel ei ole lihtsalt transpordimahu vähendamine teostatav lahendus. Ometi on jätkusuutliku tuleviku eelduseks heitkoguste vähendamine.

Erinevad transpordisektori sidusrühmad teevad juba koostööd säästva transpordi elluviimiseks. Paljud seadusandjad ja reguleerivad asutused on tunnistanud muudatuste vajadust ja seadnud ambitsioonikad eesmärgid transpordi heitkoguste vähendamiseks. Nüüd jääb üle selle kiirust ja ulatust hüppeliselt suurendada.

Kas transpordis heidete vähendamiseks on hõbekuuli?

“Heitkoguste vähendamine transpordis on probleem, millele ei ole tõhusat ühest vastust. Oleme nii kaua lootnud toornaftale, et oleme harjunud mõttega, et transport põhineb vaid ühel lahendusel. Tulemus on aga see, et inimesed otsivad järgmist “üht asja”, ent see pole tulevik,” räägib Nyberg.

On selge, et isegi kõige elujõulisematel vähese CO2-heitega transpordilahendustel on piirangud. Näiteks elektrisõidukid vähendavad tõhusalt heitkoguseid ja on üha populaarsemad. Samas ei toeta need dekarboniseerimist lennunduses, meretranspordis ega kaubaveos – kolme transpordiliigi puhul, mis põhjustavad ebaproportsionaalselt palju heitkoguseid.

Kuigi elektrifitseerimine on endiselt otsustava tähtsusega, mainib Nyberg ka mitmeid muid laialdase kasutuselevõtuga seotud väljakutseid, nagu infrastruktuur ja jätkuv sõltuvus fossiilkütustest. 

Ainuüksi Euroopa vajab prognoositavalt 2025. aastaks ühte miljonit laadimisjaama. Samas jällegi akude tarnimine on praegu kõrgete kulude ja keskkonnaprobleemide tõttu kõikuv ning akutoitel töötavad sõidukid kasutavad enamjaolt elektrit, mis toodetakse fossiilide kütuse põletamisel.

Ka teised lahendused seisavad silmitsi sarnaste piirangutega. Näiteks massitransiit ja täiustatud transpordivõrgud on mõlemad tõhusad heitkoguste vähendamisel, aga mitte piisavalt suures ulatuses, et ületada lõhet säästva liikuvuseni.

“Valikulisus on võtmetähtsusega,” ütleb Nyberg. “Euroopa varasemad valikud on viinud selleni, et kogetakse tarbetut ebakindlust energiavarustuses ja seda saame parandada mitmekülgsema lähenemisviisiga tarnimisele.”

Milline saab olema taastuvkütuste roll?

Kõigist praegustest keskkonnasõbralikest lahendustest võtavad elektrisõidukid avalikus ja seadusandlikus diskursuses kõige rohkem ruumi. Need pole aga ainsad paljulubavad tehnoloogiad, mis meie käeulatuses on.

Teine on taastuvast ressurssidest toodetud kütused. Sinna on enda fookuse suunanud ka Neste, mille taastuvdiisel Neste MY vähendab kütuse elutsükli jooksul keskmiselt  90% kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes fossiilse diisliga. Oluline on veel see, et taastuvkütuseid saab kasutada olemasolevates diiselmootorites, mis ei nõua ei sõiduki ega infrastruktuuri muutmist.

Taastuvkütused on intrigeerivad ka muudel põhjustel – eelkõige seetõttu, et need on tänapäeval saadaval kaubanduslikud elujõulised lahendused, mis aitavad vähendada transpordiga seotud heitkoguseid erinevates rakendustes üle maailma. Taastuvkütuseid sobivad ideaalselt ka transpordisegmentidesse, kus elektrit ei kasutada, näiteks lennunduses, laevanduses ja kaubaveos.

Need kolm transpordiliiki moodustavad koos üle kolmandiku transpordi heitkogustest, mis on jätkuvalt aina kasvamas.

Taastuvkütuste teine ​​pluss on lai valik toorainet, millest neid toota saab. Nende hulka kuuluvad näiteks mitut tüüpi jäätmed ja jäägid, nagu metsa- või põllumajandusjäätmetest saadud lignotselluloosi biomass.

Siiski on selles valdkonnas ka muid väljakutseid. Näiteks biomass ja tahked jäätmed nõuavad ainulaadseid töötlemismeetodeid, et neid edukalt kütuseks muuta. Osade toorainete puhul on need protsessid ka juba äriliselt tasuvad, samas teiste puhul on vaja rohkem innovatsiooni.

Laiemas plaanis on taastuvkütustega seotud väljakutseks teadlikkus. Paljud kütusetarbijad, sealhulgas ka ettevõtted, omavalitsused ja teised suuremahulisest transpordist kasusaajad lihtsalt ei tea täna taastuvkütuste tõhususest ja kättesaadavusest niivõrd palju.