Elektriautode turg on ajapikku laienenud mitmes etapis: alustasid pioneerid ja esmaentusiastid, nende järel suunasid tootjad pilgud kõrgema sissetulekuga ostjatele, seejärel juba neile, kes ootasid ultra-luksuseklassi elektriautosid. Pöördepunkti on oodata siis, kui taskukohaseid mudeleid hakatakse pakkuma korraga paljudele inimestele. Suund on tõusuteel, kuid kas taskukohased elektriautod suudavad murda jää ja täita Euroopa tänavad?

Aina rohkem elektrimudeleid, kuid mitte kõigile

Esimesed elektriautod – Nissan Leaf, Kia Soul ja teised –olid suunatud entusiastidele. Need olid kallid ja neid iseloomustas piiratud kasutusvõimalus. Rohkem kui viis aastat tagasi hakkas aga elektriautode pakkumine laienema, suuremad akud võimaldasid kaugemale sõita ja kiirlaadimine muutus mugavamaks.

Peaaegu kõik autotootjad on toovad oma elektrimudeleid turule eri suurustes, mis sobivad nii ka laiemale ostjaskonnale. Seda, et elektriautoga saab elada põhimõtteliselt täisväärtuslikku elu, näitas Tesla, millele järgnesid teised. Kuid hind on hoidnud keskkonnasõbralikud sõidukid kättesaadavatena ennekõike jõukatele ostjatele, kes otsivad suuremat autot. Seetõttu on populaarsed ennekõike keskmise suurusega linnamaasturid. Võib öelda, et jää küll murdus, kuid oodatust aeglasemalt.

Elektriautode müük kasvab, kuigi tehnoloogia on kallis, ja nii maksavad kõige populaarsemad mudelid endiselt üsna palju. Hästi varustatud Volkswagen ID.3 maksab üle 40 000 euro, kes tahab aga suuremat, pikema sõiduulatusega linnamaasturit, kuhu mahutada pere, peab välja käima juba üle 50 000 euro. Euroopa kõige odavam elektriauto Dacia Spring, hinnaga vaid 20 000 eurot, oli ootamatu edulugu, kuid vanamoodne mudel ei võitnud siiski rahvahulkade südameid.

Heast hinnast ei piisa

Autogeeniuse kaasautor Paula Johanna Adamson ütleb, et kindlasti on elektriautod leidnud ka soojemat vastuvõttu kui Eestis, kuid me ei ole erandlikud. “Alles hiljuti nägime, kuidas Saksamaa elektriautode müük langes kolinal, kui toetused tagant võeti. Järelikult on elektriautode hind väärtuspakkumise kohta siiski liiga kõrge ja sama raha eest saab täna turult paremaid sõidukeid. Käsi ei tõuse elektriautot ostma.”

Adamson usub, et Eesti puhul mängib rolli ka tõsiasi, et meie autode keskmine vanus on olnud aastaid Euroopa edetabelites esikohal, seega kipume olema see rahvas, kes sõidab vana auto enne ribadeks ja alles siis uuema vastu vahetab. Niisiis pelgalt laiast mudelivalikust ei piisa, et elektriautodega suure ostjaskonnani jõuda.

“Väärtuspakkumine ja hind peab paigas olema, laadimistaristu peab tekitama enesekindlust, mida see täna kõigile kindlasti ei tekita. Ja isegi siis peab lootma, et inimesed oma harjumusi muudavad,” lisab Adamson.

Üldiselt tahab Euroopa autoostja väikseid ja odavaid, kuid praktilisi elektriautosid. Volvo tõi turule taskukohase EX30 premium-klassi linnamaasturi, Kia müüb peagi kompaktset linnamaasturit EV3, mis peaks elektriautode turgu plahvatuslikult avardama.

Volvo EX30 on varustatud 51 või 69 kWh akuga, mis võimaldab ühe laadimisega läbida kuni 337 või 476 kilomeetrit. Volvo meelitab kliente hea jõudlusega: kõige võimsam mudel 315 kW mootoriga kiirendab 0-100 km/h vaid 3,6 sekundiga. EX30 ei ole siiski tuntud ruumikuse poolest, eriti puudutab see tagaistet, aga ka pagasiruumi maht on mõnevõrra piiratud. Dacia Spring meelitab kliente hinnaga, kuid on veelgi väiksem ja märgatavalt kasinama varustusega.

Oluline on targalt osta

Autot valitakse tavaliselt lähtuvalt ratsionaalsetest kriteeriumidest, seega võib uute ja taskukohaste elektriautode laine suurendada oluliselt ökotranspordi müügimahtu. Citroën ë-C3 on tänu kompaktsetele mõõtmetele Euroopas nõutud, kuid eestlased kipuvad eelistavama suuremaid autosid. Kia EV3-l on head võimalused saada Eestis populaarseks.

Autogeeniuse kaasautor Paula Johanna Adamson jagab muljeid Kia EV3 esmaesitluselt. “Paberil tundub sõiduki kontseptsioon paljulubav ning esitlusel jättis auto samuti sümpaatse mulje. Ma ei ole kindel, et Kia üksi suudab elektriautod rahvaautodeks teha. Aga Kia on viimastel aastatel hästi silma paistnud läbimõeldud mudelivalikuga, mis on kindlasti oluline samm selles suunas, et autoostjad vabaneks harjumuse ahelatest ja jõuaks kergemini elektriautosse. EV3 võiks mahumudelina kindlasti ostjaid motiveerida.”

Kompaktne Kia EV3 paistab hästi silma ruumikuse poolest. 460-liitrine pagasiruum ületab kõiki otseseid konkurente, lisaks on auto ninaosas panipaik, kuhu mahuvad kõik vajalikud kaablid. Baasmudelid varustatakse 58 kWh akuga, mis võimaldab WLTP-standardi kohaselt ühe laadimisega sõita kuni 429 km. Pika sõiduulatusega Long Range mudelid on varustatud koguni 81,4 kWh akuga, mis pikendab sõiduulatust kuni 600 kilomeetrini. Hind on oluline ja baasmudeli maksumus jääb alla 40 000 euro. Korea tootjate puhul on hästi teada, et baasmudel on ulatuslikult varustatud hulga funktsioonide ja täiustatud tehnoloogiatega.

Euroopa elektriautode turgu peaks raputama juba praegu nõutud Citroën ë-C3 ning mõne aja jooksul on oodata ka Volkswagen ID.2 ilmumist. Eestlastele ja üldse Balti riikide elanikele meeldivad aga suuremad autod, seega sobiks siia pigem Kia EV3 või Hyundai Kona. Kia EV3 mahub oma parema varustusega meil ostetavate uute autode keskmisesse hinnaklassi.

Autogeeniuse kaasautor Paula Johanna Adamson: “Ja isegi kui meil on hea mudelivalik, head hinnad või toetused, hea taristu ning rohemeelne ühiskond, segab meil siiski kaarte niinimetatud sõber majandus, mis ilmselt hetkel suuresti mõjutab elektriautode müüginumbreid.”