Käesolevast aastast alates peavad suurettevõtted ja börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted esitama aruandeid, mis vastavad uutele Euroopa jätkusuutlikkuse aruandluse standarditele (ESRS). See tähendab, et ettevõtted peavad lisama oma tegevusaruandele teavet kestlikkuse aspektide mõjust.

Nõude esmane eesmärk on tagada ettevõtte läbipaistvus ja avalik juurdepääs keskkonnamõju puudutavale teabele, aga see on ka väärtuslik rajatähis, mis aitab ettevõtetel leida edasisi võimalusi jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Üks valdkondi, mis vajab pidevat täiustamist, on ettevõtete sõidukipargid, kuna neil on märkimisväärne otsene mõju süsinikdioksiidi heitekogustele.

Vajame enamat kui lihtsalt elektriautosid

Elektriautodel on väiksem mõju jalajäljele, kuid mitte kõik ettevõtted ei saa endale lubada nende soetamist või elektriajamiga mudelid ei pruugi ettevõtte tegevuse eripära tõttu sobida.

Siinkohal panustavad palju sõidukitootjad omalt poolt, pakkudes erinevate elektrifitseerimistasemetega jõuajameid. Nii saab sõidukit tööalaseks või isiklikuks kasutamiseks valides leida oma vajadustele kõige paremini vastava keskkonnasõbraliku sõiduki.

Elektriautode ostjaid mõjutab autode jätkusuutlikkus, kuid paljudele avaldab muljet ka ökonoomsus või oluliselt väiksemad ülalpidamiskulud.

„Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu uuringute kohaselt on elektriautode kasvuhoonegaaside emisioon Euroopas 66-69% väiksem kui bensiiniautodel. Perspektiivis peaks erinevus veelgi suurenema. Eestis on aastaks 2030 võetud eesmärk kasutada 100% taastuvat elektrienergiat. Kui elekter tuleb taastuvatest allikatest, on ka elektriauto heide madalam. Laadimine on oluline komponent heitmete kujunemise juures,” ütleb Krisli Kõrgesaar, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energeetika ja liikuvuse valdkonnajuht. „Lisaks, KIK toetab nullheitega sõidukite kasutusele võtmist.”

Tootjate jõupingutused

Need trendid on ülemaailmselt aktuaalsed. Seetõttu on mitmed autotootjad, näiteks Kia, Jaguar Land Rover ja Peugeot, oma strateegilistesse plaanidesse lisanud järkjärgulise ülemineku aina säästlikumate mudelite tootmisele. Edust eesmärkide saavutamisel annavad tunnistust nii uute mudelite tehnilised näitajad kui ka võidetud auhinnad.

Näiteks tuntud Briti autotööstuse meediakanal Diesel&EcoCar aitab tarbijatel oma iga-aastase edetabeliga valdkonnas paremini orienteeruda. Juuli alguses reastas toimetus kolmandat korda parimad uued elektriautod, hübriidid, pistikhübriidid ja vesinikkütuseelementidega mudelid.

Tänavu paistis silma Kia, kes nimetati võitjaks kategoorias „EcoCari mõjukaim elektriautode tootja 2024″. Ekspertide hinnangul aitas Lõuna-Korea tootjal enim punkte koguda elektriauto EV9 ja Niro mudelite elektrifitseeritud versioonide valik. Viimane võitis hübriidsete ja pistikhübriidsete keskklassi linnamaasturite kategoorias, EV9 aga elektriliste seitsmeistmeliste linnamaasturite kategoorias.

Teistes kategooriates pälvis parima keskmise suurusega elektrilise linnamaasturi krooni Renault Scenic E-Tech, samas tunnistati Lexus LBX parimaks hübriid-kompaktmaasturiks. Parimaks keskmise suurusega elektriautoks valiti MG 4, mida meil ei müüda, ja parima suure elektrilise linnamaasturi tunnustuse sai Škoda Enyaq.

Korea tootja lai valik elektrisõidukeid

Kogenud ajakirjanikest koosnev žürii teatas oma otsuse pärast enam kui 180 uue auto põhjalikku testimist. Millised funktsioonid viisid parimate hinnanguteni?

Portaali toimetajad märkisid, et nende hinnangud põhinevad järeleproovitud hindamissüsteemil, mis hõlmab paljusid kriteeriume. Süsteem võimaldab igakülgselt hinnata sõiduki eri aspekte, tagades, et iga kategooria võitja on oma segmendis tõesti silmapaistev. Lisaks annab auhinnatud mudelite nimekiri aimu, millised tootjad on selgelt edenenud keskkonnasõbralikumate sõidukite tootmise suunas.

Siinkohal juhtis Diesel&EcoCari toimetaja Ian Robertson tähelepanu Kia kolmele tiitlile, rõhutades, et Korea tootjal on õnnestunud luua mitmekülgne valik elektrifitseeritud mudeleid.

„Vaid üksikud tootjad suudavad pakkuda rohkem erinevaid elektriautosid kui Kia ning Korea tootja võib õigusega väita, et nende lai elektrifitseeritud mudelite valik hõlmab erinevaid segmente. Võimsate mootorite ja usaldusväärse tarkvaraga mudelid Soul, Niro, EV3, EV6 ja EV9 võimaldavad täita erinevaid vajadusi. Kui paljud tootjad on keskendunud premium-turule, siis Kial on pakkuda kaasahaaravat valikut taskukohaseid elektrisõidukeid,“ selgitas Robertson.

Samuti juhtis ta tähelepanu Niro erilisele ökoloogilisele mitmekülgsusele kompaktsete linnamaasturite seas. Niro on saadaval nii täiselektrilisena kui ka pistikhübriidajamiga või traditsioonilise hübriidsüsteemiga. Igaüks saab valida täpselt vastavalt oma ökoloogilistele vajadustele ja rahakotile.

„Moodsa interjööri, kahe 10,25-tollise ekraani, ulatusliku standardvarustuse nimekirja, avara sõitjateruumi, suure pagasiruumi ja seitsmeaastase garantiiga hübriidversioonid võidutsesid õigusega,” nentis Robertson.

Jätkusuutlikkus ei seisne ainult mootoriruumis

Pea iga uus elektriauto toob uuendusi, mis annab teiste sõidukitega võrreldes eeliseid. Mõned on otseselt seotud keskkonnaga ja isegi mitte tingimata ajami endaga.

Tootjad kasutavad üha enam jätkusuutlikke materjale. Elektriautosid müüvates autosalongides võib üha enam näha taaskasutatud ja tulevikus taaskasutatavaid kangaid, aga ka erinevaid taastuvatest allikatest pärit kiude.

„Tänapäeva autodes kasutatakse ümbertöödeldud materjalidest plastik- ja metallkomponente, sisustuses ka kangaid. Jahutussüsteemides leidub taaskasutatud jahutusvedelikke. Tootjad töötavad alternatiivsete akutehnoloogiate kallal, et kasutada vähem haruldasi tooraineid nagu liitium, kobalt, mangaan,” ütleb Kõrgesaar.

Tasapisi tõuseb ka ajamite jõudlus. Mitmete elektriautod kulutavad suurema pingutuseta kõigest 18-20 kWh/100 km, samas kui hübriidautodega sõidetakse kümne liitri bensiiniga varasema 100 km asemel 200 kilomeetrit. See loob rohkem võimalusi nii raha säästmiseks kui ka ökonoomsemaks sõiduks.