Kui võrrelda tänapäevaseid filme ja videoklippe nendega, mis valmisid 20. sajandi esimeses pooles, jääb silma üks märkimisväärne erinevus – ühed on värvilised, teised see-eest mustvalged.
Esimene film, mille värvimiseks kasutati Technicolori kolme riba tehnoloogiat, on 1935. aastal esilinastunud “Becky Sharp”. Kusjuures Euroopasse jõudis see värvitehnoloogia alles 1967. aastal.
Kuni selle ajani oli enamik salvestisi mustvalged, mis tähendas, et ka SEATi dokumendiarhiivis säilitatavatel filmilintidel polnud värve. Tehnoloogia areng on aga olnud meeletu, tänu millele on võimalik neid vanu mustvalgeid salvestisi esitada ka värvilisena.
Vanad materjalid digitaliseeritakse
SEATi arhiivi täidavad ligi 194 000 erinevat säilikut: dokumendid, filmirullid ja fotod, ning need kõik on hoiul kindla reeglistiku järgi ja õiges keskkonnas. Arhiiv aina kasvab, üha lisandub uusi dokumente, mistõttu kasutatakse ära tehnoloogia arengut ning ka vanu materjale järjest digitaliseeritakse.
“Meil on kõike, alates paberist ja slaididest kuni helikassettide ja filmideni, ning nende säilimiseks peame tagama neile sobiva keskkonna,” rääkis SEATi ajalooliste autode kogu hoidja Isidre López.
Värvilise pildi üks eeliseid mustvalge ees on see, et värvilise pealt märkab rohkem väikseid detaile, mis muidu jäid võibolla kahe silma vahele. Varem tumedate toonidega Zona Franca tehas vastandub täielikult Martorelli tehasele, kus domineerivad heledad toonid.
“Automudelite osas nägid SEATi algusajad üleminekut mustalt, samblaroheliselt, tumesiniselt, Milano-punaselt ja Havanna-tubakalt heledamatele toonidele nagu kuuhall, vesiroheline, elevandiluu, sinep ja rannabeež,” sõnas Isidre.
Abikäe ulatab kaasaegne tehnoloogia
Ettevõtte vanade piltide värvimise projekti taga on uusim tehnoloogia. Järeltöötlemisele spetsialiseerunud ettevõte Sinedie rakendab aeganõudvat värvimistehnikat, kus on kasutusel nii käsitöö kui ka tehisintellekt.
“Kõige keerulisem on säilitada pildi loomulikkust — on oluline, et värvid vastaksid tegelikkusele. See on pikk tehnoloogiline protsess, mille lõpptulemusena saavutame ajalooliselt autentsed, täpsed värvid,” mainis Sinedie projektijuht Pablo Cambronero.
