Elektrifitseerimine pakub selgeid eeliseid neile, kes kasutavad oma äritegevuses tarbesõidukeid. Elektriautodele üleminek tähendab nii ärikulude kui ka keskkonnasäästu.
Liikluses on sõna otseses mõttes elekter õhus. Praegu toimub liikluses suurim muutus pärast autode seeriatootmise algust – uute sõidukite müügis kasvab elektriautode osakaal järjekindlalt, samuti ka laadimispunktide arv ja nende keskmine võimsus.
Tark transpordiettevõtja või professionaal, kes vajab oma äris autot, astub õigel ajal tulevikku viivale rajale. Samas võib liikuvuse kiire murrang kaasa tuua ka muresid.
Elektri laienev kasutamine äritranspordis on mitmes mõttes väga suur muutus. Eestis toimub enamik kaubaliiklusest maanteel, mis tähendab, et vajadus tarbesõidukite järgi ja nende kilometraaž on suur.
Selge suund nullheite poole
Üldine hoiak ja ka poliitiline valmisolek, eriti Euroopas, on suunata fookus sisepõlemismootoriga sõidukitelt elektrisõidukitele. Protsessi selgeks kiirendajaks on eesmärk vähendada sõidukite tekitatavaid heitmeid. Näiteks põhjanaabritel soomlastel on valitsuse eesmärk vähendada 2030. aastaks CO2 heidet 2005. aastaga võrreldes poole võrra. Sisuliselt tähendavad emissioonieesmärgid, et kümnendi lõpuks on vaja vahetada enam kui 3000 diiselmootoriga tarbesõidukit elektriliste vastu.
Suurimad edusammud on võimalikud linnaliikluses, sest seal tekib suhtarvuliselt suurem osa heitmetest. Mercedes-Benzi elektriliste tarbesõidukite puhul on nn viimase miili jaotustransport võtmetähtsusega arengueesmärk. Veho tootevalikus on mitmed kohalikuks jaotustranspordiks sobivad mudelid, näiteks eCitan ja eVito, mis suudavad ühe laadimisega sõita umbes 300 kilomeetrit. Lisaks jõuab peagi müügile uus eSprinter, mille maksimaalne sõiduulatus on umbes 400 km.
Elektriautole üleminekul on palju eeliseid. Auto juhtimine ja käsitsemine on lihtsam, mida tunneb eelkõige tagurdamisel ning kitsastes või muul viisil väljakutseid pakkuvates kohtades. Elektriauto mootor-ülekanne on lihtsamad kui sisepõlemismootoriga autol, mis tähendab vähem kuluvaid ja hooldamist vajavaid osi.
Transpordiettevõtjate ja töö tõttu autoga sõitjate jaoks on tõeliselt oluline elektriauto kasutamise odavus, kui võrrelda sisepõlemismootoriga autoga. Elektriauto vajab liikumiseks umbes poole vähem energiat kui sarnane diiselauto. Tingimusel, et veoakusse salvestatav elektrienergia toodetakse taastuvatest energiaallikatest, on tootmisahela efektiivsus parem kui diislikütuse puhul.
Mercedes-Benz arendab siiski edasi ka diislitehnoloogiat, diiselmootorite kütusesäästlikkus on viimase kümne aastaga paranenud lausa 30%. Seega jääb diiselmootor vähemalt lähitulevikus veel pildile, kuid elektriautode osakaal kasvab paratamatult.
Suured väljakutsed elektri jaotusvõrgule
Elektriautode levik eeldab ka laadimisvõrgu arenemist. Ärisõidukite jaoks on eriti oluline, et laadimiskohti oleks piisavalt, need oleksid võimsad ja et laadida saaks järjekorras ootamata.
Auto peab olema efektiivses kasutuses, et sellega tehtav äri oleks tootlik ja konkurentsivõimeline. Veho on oma klientidele abiks ka siin. Meie digiteenused võivad hõlmata ka laadimishaldust ja aruandlust. Eesmärk on ärisõidukite klientuuri jaoks välja arendada võimalikult mitmekülgne ja lihtsalt kasutatav teenusepakett.
Mida suurem on sõiduk, seda suuremat laadimisvõimsust läheb töö efektiivsuse tagamiseks tarvis. Ka Eestis on üle 150 kW võimsusega laadimispunktide arv viimase aastaga oluliselt laienenud. Edasiminek toitub iseendast; elektriautode lisandumisega suureneb ka laadimisteenuse pakkujate huvi selle äri vastu.
Laadimisvõimaluste lisandumist toetatakse ka EL-i regulatsioonidega. Niinimetatud AFIR-määrus kohustab liikmesriike rajama laadimisvõrku, mis vastaks teatud teenindustasemele – see tähendab muu hulgas, et 2030. aastaks peaks teedevõrgu olulisematel lõikudel olema vähemalt 350 kW võimsusega laadimispunktid iga 60 kilomeetri järel. Laadimisteenuste üks viimaseid arenguetappe on MCS ehk MegaWatt Charging, mis – nagu nimigi ütleb – tähendab laadimist lausa megavatise võimsusega.
Sõidukite arendamise peamine eesmärk on see, et laadimas peaks käima võimalikult harva. Teine eesmärk on üha suuremate tarbesõidukite konkurentsivõimeliseks arendamine. Lisaks eelnevalt mainitud mudelitele on Veho elektrisõidukite valikus Fuso eCanter ja Mercedes-Benz eActros, mis suudavad vastata ka suurematele transpordivajadustele.
Sel aastal tuleb turule ka tõeline elektrilise pikamaatranspordi professionaal eActros 600 LongHaul. eActros 600 on esimene elektriveok, mis sobib päriselt pikkadeks distantsideks. Selle sõiduulatus on kuni 500 kilomeetrit ja kiirlaadimine 20 protsendilt 80 protsendile võtab aega umbes pool tundi. Kui tulevikus saab laadida megavatise võimsusega, jääb laadimisaeg isegi alla poole tunni.
Tutvu Mercedes-Benzi elektrilise tarbesõidukivalikuga veebilehel SIIN.
