Autode ja kellade seos on vähemalt sama vana kui autovõidusõit ise. Juba enne autosid võeti taskukellaga aega traavivõistlusel ning kohe, kui algas autovõidusõit, läks ajavõttu tarvis sealgi. Arusaadavalt esines alul ka probleeme. Näiteks maailma esimesel autovõidusõidul (1894 Pariisist Roueni) kurdeti kehva ajavõtu üle, sest osalejatele mõõdeti erinevaid aegu.
Mõistagi sai võidu sõita ka ajavõtuta, kui oli silmagagi näha, kes jõudis finišisse esimese, kes teisena. Levinuks muutus ajavõtt autovõidusõidus, sh rekordite fikseerimisel 1930-ndatel, mil kellamaailmas olid käekellad uuridest populaarsemaks muutunud.
Väga varasest perioodist saadik on autodega seostatud Rolexi nime. Kui Sir Malcolm Campbell ületas 1935. aastal esimese inimesena maismaal 300-miilise tunnikiiruse (483 km/h), kandis ta randmel just Rolexit.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
See lugu ilmus ajakirjas Autoleht Ekstra nr 9
Kõik selle ajakirja lood
