Vähegi raskema koorma vedamine pole naljaasi, vaid eeldab asjasse süüvimist. Muidu on tagajärg selline nagu sel kevadel Tallinna–Tartu maanteel, kus haagisel üht Saabi vedanud teine sama marki auto kraavi paiskus. See õnnetus lausa kisendas tulles ja on musternäidis sellest, mis võib valesti teostatud veol nihu minna.
Autost raskem või valesti koormatud haagis teeb nimelt natukegi keerulisemates oludes vedukiga väga ootamatuid asju. Vähe sellest, et ülekoormatud auto ja autorongi pidurdusteekond on pikk, praktikas on vahest suuremgi risk see, et vänderdama hakanud rasket haagist ei suuda veduk enam „kinni hoida” ning kraavi lendavad mõlemad.
Kui vale vedu ei lõpe isegi nii traagiliselt, siis ülekuumenevad rehvid ja veermikudetailide kiirem kulumine on ülekoormamise kaudsed tagajärjed kindlasti. Sestap vahetabki mõni kerghaagise rattalaagreid igal aastal, teine mitte eales ning üks kaubikujuht remondib veermikku kord 100 000 km jooksul, teine aga ülekoormuseta sõites alles 300 000 km pärast.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
