Tellijad teavad rohkem. Liitu tuhandete teiste lugejatega alates 1 eurost kuus. Vali sobiv tellimus siit.
Hinnavõrdlus: CNG ja LPG, kumb gaas on tegelikult bensiiniga võrreldes odavam?
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Eestis sõitvad gaasiautod jagunevad kaheks: LPG-d ehk vedelgaasi kasutavad sõidukid ja CNG ehk surumaagaasiga sõitvad masinad. Kiire pilguheit mistahes tanklate kaardile näitab, et LPG tanklaid on Eestis hetkel kordades rohkem kui CNG tanklaid. Kuid kumb neist autojuhi jaoks ikkagi soodsam on?
CNG ja LPG: tootmine
LPG (liquefied petroleum gas) koosneb butaani ja propaani segust ning on tuntud ka vedelgaasi ja autogaasi nime all ning samuti on just LPG see, mida gaasiga majapidamistes balloonidest leida võib. Vedelgaasi toodetakse nafta või maagaasi tootmise kõrvalt (üks nimi ka naftagaas) ning seetõttu on LPG fossiilne kütus, mis ühel hetkel otsa saab. Põledes eritab LPG sarnaselt bensiinile ja diislile CO2, kuid teiste fossiilkütustega võrreldes siiski koguseliselt vähem. Võimalik on toota ka biopropaani ehk rohelist autogaasi.
CNG ehk surumaagaas (compressed natural gas) on samuti fossiilkütus, kuna seda toodetakse tavalisest maagaasist. Keemiliselt koostiselt on CNG metaan ning autodes kasutamiseks on seda vaja 200 barise rõhu all hoida. Ka surumaagaasi põledes tekib teatud määral CO2, kuid samuti vähem kui bensiini või diisli põlemisel.
Keskkonnasõbralikum surumaagaas on rohegaas (CBM), mida toodetakse biolagunevatest jäätmetest ja biomassist. Ideaalis võiks rohegaas tulevikus CNG asendada.
Kuidas kütusekulu võrrelda?
Puhtalt kütuse efektiivsusest rääkides on bensiin autogaasist tegelikult parem, kuid hinnavahe tõttu on LPG siiski bensiinist ja diislist odavam. Surumaagaas võtab autodes bensiini, diisli ja LPG-ga võrreldes rohkem ruumi, kuid on nii diislist kui ka bensiinist odavam. LPG ja CNG võrdlemisel läheb asi juba veidi keerulisemaks.
Leidub üksikuid autotootjaid, kes müüvad veel LPG sõidukeid, peamiselt on uued gaasiautod kõik ehitatud üles surugaasi seadmetega. Seega on tõenäoliselt enamik praegu liikluses olevaid LPG sõidukeid järelturul paigaldatud gaasiseadmetega. “Minu arusaam sellest maailmast on selline, et CNG on tehaseseade ja LPG on järelseade,” sõnas Gazneti müügiesindaja Alar Tsengov. “On ka erandeid, et tehakse ka tehase LPG lahendusi ja eile lõpetasime ühele Saabile ka CNG seadme paigaldamise,” sõnas ta.
Erinevaid hinnakalkulaatoreid kahe gaasi ja bensiini ning diisli võrdlemiseks võib internetis leida mitmeid. Kütuste võrdlemisel tuleb arvestada, et LPG-ga sõites kütusekulu suureneb umbes 20% võrra ja seetõttu ei ole üks LPG liiter päris võrdne ühe liitri bensiini või diisliga. CNG-d müüakse kilogrammidena ja üks kilo surugaasi on võrdne 1,35 liitri bensiiniga.
Bensiin vs LPG vs CNG
Mõtteharjutusena võtame Tsengoviga võrdlusesse kolm täiesti võrdsete lähteandmetega sõidukit: üks LPG, teine CNG ja kolmas bensiiniga. Artikli kirjutamise hetkel on surumaagaasi hind 0,859 €/kg, bensiini hind keskmiselt 1,3 €/l ja LPG postihind 0,669 l/€.
Lihtsuse mõttes võtame kõikide sõidukite keskmiseks bensiini kütusekuluks 10 l/100 km. “Loen siit välja, et maagaasi kulu võrdub kümne liitri bensiini kuluga 7,7 kilo sajale kilomeetrile,” sõnas Tsengov Gaznetis klientidele hinnavõrdluse näitamiseks loodud hinnakalkulaatorit vaadates. “LPG-l on kaksteist, et kuskil 20% on bensiini ja vedelgaasi energiasisalduse vahe.” Tsengovil on välja arvutatud ka kahe gaasi reaalne sääst võrreldes bensiiniga. “LPG puhul on praegu 38,2% sääst ja CNG puhul tuleb siis 49,2%,” ütles ta.
Üks hinnakalkulaator asub ka Eesti Gaasi kodulehel, kuhu samu kütusehindu ja -kulu sisestades on võimalik näha otsest säästu eurodes.
Seega on puhtalt postihinna järgi surumaagaas nii bensiinist, diislist kui ka vedelgaasist soodsam. Tasub aga arvestada, et keskkonnasõbralikum rohegaas maksab kilo kohta neli senti rohkem.
Teise viperuse toob arvutustesse sisse asjaolu, et Gazneti kütusekaardiga on võimalik LPG kütuselt 18 senti postihinnast soodustust saada. “See viitab tegelikult sellele, et LPG marginaal on meeletu edasimüüjal,” selgitas Tsengov.
Sel juhul on LPG isegi CNG-ga võrreldes 5% säästlikum. “LPG hind on meile 48 senti,” ütles Tsengov. “Nüüd hüppas LPG säästuprotsent 56-le protsendile. Oli siin mõni nädal tagasi 0,494, võibolla homme on 0,47, aga igal juhul säästuprotsent tuleb suurem,” sõnas ta. Ka CNG tankijad saavad kliendikaardiga postihinnast mõne sendi soodustust, kuid Tsengovi sõnul on hetkeseisuga LPG gaasidest siiski soodsam. “LPG seadmega säästab rohkem, kui sa saad hea hinna. Kui postihinnaga, siis on CNG soodsam,” võttis Tsengov hinnavõrdluse kokku.
Eesti Gaas: Kõige ausam on kütteväärtuste võrdlemine
Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul on erinevate erinevate kütuste ja nende hindade võrdlemiseks parim arvutada välja vastava kütuse bensiini ekvivalent ehk võrrelda kütteväärtusi. “Siis me leiame, kui palju maksab puhas kütus, ütleme bensiiniga võrreldes. Edasi on siis küsimus, et eri autod sõidavad ühe või teise kütusega ühte või teist moodi,” sõnas Kotov.
Arvutades seega bensiini ekvivalendi välja puhtalt juba ennemainitud postihindade järgi, on tulemused järgmised: CNG-ga võrreldes on bensiini ekvivalent 0,550 €/liiter; LPG-ga võrreldes aga 0,831 €/liiter. Kui võtame aga arvesse Gazneti mainitud soodustuse, on LPG soodustus 0,614 €/liiter. Kütteväärtused on arvutustes vastavalt surugaasil 50 MJ/kg, bensiinil 32 MJ/l ja LPG-l 25 MJ/l.
“Postihindadega on kütuste võrdlus ühesõnaga selline,” sõnas Kotov. “Õiglane on see, kui paneme võrdlusesse postihinnad. Edasi sõltub siis juba, et millised on soodustused, millised autod. Bensiiniga võrreldes ka paneme sisse postihinna, aga kliendikaardiga tulevad mängu juba soodustused.”