Selleks, et vältida probleeme kodust väljaspool, jagame natuke infot sellest, kuidas on lood alkoholi ja sõidukijuhtimisega Euroopas. Andmed on küll 2019. detsembri seisuga, aga esialgne otsing ei näidanud, et need oleks muutunud.
Tavajuhi, kutselise juhi ja algaja juhi nõuded on riigiti väga erinevad. Algajaks juhiks loetakse Euroopas juhti, kelle sõidukogemus jääb vastavalt riigile vahemikku 2 – 5 aastat.
Mida üldse mõõdetakse?
Riigiti erinevad ka alkoholi tuvastamisel kasutatavad ühikud – %BAC, mg/100ml, µg/100m, mg/l, g/l. Eestis kasutatakse väljahingatavas õhus sisalduva alkoholi mõõtmiseks ühikut mg/l ja alkoholisisaldust veres näitab promill (mg/g).
Promill ja mg/l on ühikud, mida väga tihti kiputakse segamini ajama. Väljahingatavas õhus promille ei mõõdeta, kuid teisendamine on võimalik. Näide: 0,30 mg/l = 0,30 x 2,1 = 0,63 promilli.
Norras minimaalne karistus arestimaja ja lubade ära võtmine
Oluline on silmas pidada, et erisused lähevad ka sealt, et mis on lubatud ja mis on karistatav. Näiteks Eestis on meil samuti põhimõtteliselt nulltolerants, aga kuni näiduni 0,2 ei järgne karistust. Ilmselt siis need riigid, kus on kirjas karm 0, toovad sanktsioonid kaasa igasugused aurud.
Erinevad ka joobes juhtimise eest määratavad karistused. Kui Eestis alustatakse kriminaalmenetlust siis, kui joove on 0,75 mg/l või rohkem (rahatrahv või kuni 3-aastat vangistust), siis näites Rootsis on piiriks 0,50 mg/l ja Soomes 0,53 mg/l.
Norras tähendab kriminaalses joobes juhtimine minimaalselt 21 päevast vangistust ja 2-aastat juhtimisõiguse peatamist. Lubatud 0,2 promilli ületamisel on rahatrahv kuupalga ulatuses ja juhtimisõigus peatatakse 1 aastaks.
Austraalias avaldatakse kõigi alkoholiga patustajate nimed kohalikus ajalehes, Saudi Araabias võib karistuseks olla ka 80 piitsahoopi avalikus kohas.
