Talverehvide kohustusliku kasutamiseni on jäänud napilt kolm nädalat. Topauto vanemhooldusnõunik Dan Mustjatse annab nõu, kuidas aru saada, et on aeg uued talverehvid soetada ning mida panna tähele kodusel rataste vahetamisel.
Kõige rohkem on talverehvide seisundi hindamisel räägitud mustrisügavusest, Eestis on kohustuslik vähemalt 3 mm sügav rehvimuster. Tegelikkuses tuleks võimalusel rehvid välja vahetada varem, sest kolme millimeetrise mustriga rehvid ei taga enam sellist turvalisust, nagu uued. Mustjatse soovitab uute talverehvide peale hakata mõtlema siis, kui mustri jääksügavus on 4-5 millimeetrit.
„Kui rehvi lamell on ära kulunud, siis täituvad lamellivahed lumel sõites kiirelt põhjani ning sisuliselt muutub rehv libedaks ja sellega on ohtlik liigelda. Kriitiliselt tuleks hinnata lamellide sügavust kogu rehvil. Kui äärtes võib muster veel enam-vähem korralik olla, siis kui rehvi keskelt ehk teega kokkupuutekohast on muster õhuke või ebaühtlane, tasub kindlalt võtta uued rehvid,“ selgitas Mustjatse.
Selle naastrehvi keskkoha muster on juba ebapiisav, et keerulistes teeoludes piisavat turvalisust tagada.
Teine oluline faktor on Mustjatse sõnul rehvi vanus. Kui talverehv on juba 4-5 aastat vana, on selle segu muutunud ajaga jäigemaks, mis ei taga teekattel enam piisavat haaret. Kuigi mustrit võib olla sel rehvil veel palju, on selle sõiduomadused tuntavalt halvemad kui värskel rehvil.
Rehvide vanuse saab teada nii, kui vaadata rehvilt neljakohalist DOT numbrit, kus esimesed kaks näitavad nädalat ja teised kaks aastat, millal rehv on toodetud.
See konkreetne rehv on toodetud 2017. aasta 27. nädalal.
Mustjastse sõnul on üks enam levinud vigu see, et inimesed kipuvad oma auto rehvide seisukorda üle hindama. Samas sõltub kogu auto teel püsimine just rehvist ning siin ei tohiks järeleandmisi teha. Mustri sügavust saab koduste vahenditega lihtsalt mõõta näiteks kaheeurose mündiga, mille hõbedast serv on 3,5 mm laiune.
Kui münt torgata lamellide vahele ning hõbedane äär jääb näha, on muster juba nõuete piiri peal. Ent sama hoolikalt tuleks jälgida rehvi kulumist igalt poolt, sest ebaühtlane kulumine viitab vigadele sillas või valele rehvirõhule.
See rehv on liiga kulunud ning sellega ei tohi enam sõita.
„Rehvivahetusel on oluline rataste õige balansseerimine ning korra aastas tuleks autoga ka sillastendi külastada. Väga oluline on talvel sõita õige rehvirõhuga ning vajadusel kas või iga nädal seda kontrollida, sest sellest sõltub otseselt auto pidurdusvõime. Liiga täis rehviga sõitmine kulutab mustri ära keskelt, liiga madala rõhuga võib aga juba velgi mõjutada,“ ütles Mustjatse.
Kui rehvimuster on kulumisindikaatoriga samale tasapinnale jõudnud, on aeg rehvid utiliseerimisse viia.
Nutikamad autojuhid, kes tahavad kaks korda aastas pikkadest rehvivahetusjärjekordadest pääseda, on endale muretsenud teise komplekti velgi, mille peal on talverehvid. Nii saab autol rattad ise hõlpsalt garaažis või maja ees ära vahetada. Teadmisi on aga vaja siingi, sest isehakanud automehaanik võib aja ja raha kokkuhoiu asemel endale hoopis lisakulutusi tekitada.
„Esiteks tuleks koduseks rattavahetuseks endale muretseda korralik tungraud, sest tavalised autotungrauad on mõeldud pigem hädaolukordadeks, mitte regulaarseks rehvivahetuseks. Autot tuleks tõsta selleks ette nähtud kohast, mis on küljekarbi allosas üldjuhul märgistatud,“ märkis Mustjatse.
Sel autol on tõstmise koht märgistatud lohukesega. Vale tungraua kasutamine võib auto põhja all olevat tõstekohta rikkuda.
Teiseks soovitab Mustjatse igal kodusel rattavahetajal osta endale usaldusväärne kalibreerimissertifikaadiga njuutonvõti, millega saab rattapolte pingutada just õige tugevusega. Kui polte pingutada käsitsi ja tunde järgi, võib need lihtsasti üle keerata. Selle tulemusena võivad poldikeermed välja venida ning lõppkokkuvõttes tekkida kahju ka rattarummudele ja -laagritele, mille korda tegemine läheb remonditöökojas maksma juba rohkem kui mitme aasta rehvivahetus professionaalses töökojas.
Korralik njuutonvõti nõuab küll pisikest investeeringut, ent see tasub Mustjatse kinnitusele end kindlasti ära, sest pikema varrega tavalise võtmega on ülilihtne poldid-mutrid üle keerata.
Topauto vanemhooldusnõunik Dan Mustjatse näitab njuutonvõtit, millega saab rattapoldid õige tugevusega kinni keerata.
„Eraldi tahaksin rõhutada, et jälgida tuleks, millised on teie velgedele mõeldud poldid. Erinevatele ratastele ei pruugi samad kinnitused sobida,“ rääkis Mustjatse. „Kes aga autoga palju sõidab, see võiks vähemalt korra aastas töökojas rattaid balansseerida.“
Kui uut komplekti rehve soetada, on kasulik tähelepanu pöörata ka nende muudele omadustele, nagu kütusekulu indikaator, ohutusklass ning müratase. Meie jäistesse ja lumistesse oludesse tuleks kindlasti valida põhjamaise indikaatoriga talverehvid. Käesolevast aastast tunneb need Euroopa Liidus ära kolme tipuga mäe ja lumehelbe märgi järgi.
Mäetippude sees olev lumehelbe märk rehvil näitab, et talverehv sobib ka meie põhjamaisesse kliimasse.
Samuti hakkasid 1. maist 2021 hakkasid Euroopa Liidus kehtima uued märgised, mis annavad infot rehvi omaduste kohta.
