Klaas nimetab kurvastavaks ka seda, et teehoiukava eelnõus ei kajastu Jõhvi-Tartu-Valga maantee Tartu lähiümbruse objektid, kuid Tartu peab vajalikuks lisada teehoiukavasse Räpina maantee ühendamise Jõhvi maanteega ehk Idaringtee viimase, neljanda etapi rajamise, mis võimaldaks juhtida transiitliikluse Tartu kesklinnast eemale. Kirjas on osutatud, et esimesse kolme etappi on linn panustanud suures mahus raha lootusega, et riik viib ringtee ehituse lõpuni ja siis moodustub terviklik transpordikoridor.

“Praeguses olukorras on lahendus poolik. Suur osa transiitliiklusest suundub linna tagasi ning jõuab Puiestee ja Narva maantee ristmikule, mille läbilaskevõime on ammendunud,” seisab kirjas.

Liiklus on vaja Tartust mööda juhtida

Veel on tähelepanu juhitud sellele, et Tartule on ka oluline Viljandi ja Tallinna poolt tuleva transiitliikluse suunamine Jõhvi maanteele Tartu põhjapoolse ümbersõidu kaudu, milleks on maanteeamet koostanud eelprojekti.

Linna märkusi majandusministeerium arvesse ei võtnud, viidates rahapuudusele.

“Kõik on kinni rahas, aga Tartu linna asi on Tartule olulisi teemasid jõuliselt esile tõsta,” nentis Klaas.

“Linna jaoks on küsimus selles, kuidas transiidist tulevat koormust linnas vähendada, see on otseselt seotud turvalisuse ja õhukvaliteediga. Me ei kujuta enam ette, mis olukorras me oleksime kesklinnas, kui meil poleks Idaringteed,” lisas ta.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on pressitalituse vahendusel varem kommenteerinud, et Riia ringi ehitus on teehoiukavas küll tulevaks ja ületulevaks aastaks kavandatud, kuid kehtiva riigieelarve strateegia rahastus erineb teehoiukavast ning uus teehoiukava ja selle finantsplaan lähtuvad kehtivast riigieelarve strateegiast.