Kose–Võõbu neljarajalisele teelõigule rajati lisaks ökoduktidele ka kolm metsloomade teeületusala, kuhu on paigaldatud uudne automaatne loomatuvastussüsteem. Süsteem tuvastab suuri metsloomi nagu põder, karu, metskits, metssiga, kelle kohta antakse ka hoiatus. Väiksemaid loomi (rebane, kährik jt) hoiatussüsteem ei tuvasta.

Teeületusaladel on 300 meetri ulatuses katkestatud ulukitara ning tee teljele on keskpiirde asemel rajatud kummipostid ja põristid. Aladele lähenemisest annavad märku teekattele maalitud põdrakujutised.

Radarid jälgivad loomi ja edastavad hoiatuse

Kümme radarit jälgivad tee äärt tuvastusalal ning registreerides looma, saadetakse signaal aladele vahetult eelnevatele muutteabega märkidele, kus süttib metslooma hoiatusmärk ning lubatud sõidukiirust alandatakse astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis. Looma lahkudes tuvastusalalt hoiatusmärgid ja kiiruspiirangumärgid kustuvad.

Praegu on süsteem veel seadistamisel ning hoiatus võib viibida, seetõttu on kiirus enne metsloomade ületuskohti alandatud 90 kilomeetrini tunnis.

„Tähelepanelik tasub neil aladel olla ka siis, kui muutteabega märgid on pimedad. Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel 100% kindlusega iga kord toimida,“ rõhutas Vaikmaa.

Põdrad ületavad seal teed iga päev

Süsteemiga on ühendatud termokaamera, mille salvestiselt on võimalik tuvastada ulukiliik. Esimese kuu kogemus on näidanud, et metsi läbival uuel teelõigul sattuvad metsloomad teele ka pärast selle avamist liiklusele. Praktiliselt iga päev ületavad teed põdrad, samuti on tuvastatud metskitsi, metssigu, palju väiksemaid loomi ja isegi karu. Enamasti ületavad loomad teed hämaras ja pimedal ajal, kui liiklust on vähe, aga nähtavus halb.

Vaata videost, kuidas põder ületab teed ka tiheda liikluse korral ja päevasel ajal:

Peatselt algav põtrade jahi- ja jooksuhooaeg ning pimeda aja pikenemine tiheda liiklusega perioodile suurendab oluliselt avariiohtu. Sügishooaeg on seni statistiliselt olnud kõige suurema metsloomaõnnetuste arvuga.

Põdraavariid on lõppenud pahatihti lisaks uluki hukkumisele ja materiaalsetele kahjudele ka inimvigastusega. Igal aastal registreeritakse Eesti teedel keskmiselt 120 sõiduki ja looma kokkupõrget, mille tagajärjel tekib kahju inimesele või tema varale. Inimkannatanu tekkimise riski kokkupõrkel suurendab oluliselt suur kiirus Tallinna–Tartu maanteel.