Terve Tallinna korraga üleskaevamine on imetlusväärne julgustükk, sest meresetetele rajatud linnas kaasnevad maa alla tungimisega kõikvõimalikud ootamatused ja prognoosimatu ajakulu. Ja hoidku jumal, kui mõnel joodikul juhtus keskajal käest pudenema savikruus, mille kild nüüd päevavalgele tuleb!

Kohe on kühvlite ja harjakestega kohal 40 habemikku, kes urgitsevad ses paigas järgmised kaks aastat, üritades ümber kirjutada kogu senist ajalugu. Teisisõnu on tohutud liiklusseisakud saabunud pealinna selleks, et jääda, ning kogu linnaviletsus võib end premeerida rohepöörde lõpuleviimise eest juba nüüd, sest autoliiklusega on sama hästi kui kööga.

Aasta tagasi oleks mul Tallinnas käivast kaevandamisest olnud täiesti kama (töö viis mind teises suunas), mistõttu sain valida meeldivamaid ajaveetmisviise kui ummikus venimine. Nüüd pean aga kaks korda päevas heegeldama läbi linna (Tallinna kuju tõttu teist võimalust lihtsalt pole.) ja enamasti sõiduauto istmest kõrgemal, kaubiku või veoki roolis, mis annab meie sõidukultuurist ka üksjagu teisema pildi.