Läinud kord talumees laadale, kus esinenud ka ilmakuulus jõumees. Maakas olnud imestusest oimetu, nähes, millise kergusega triibulises trikoos vunts hirmsuurtele sangpommidele tuule alla teeb. Kui papi pärast etendust lihasmäge tsirkusetelgi taga nägi, tahtnud temagi proovida, kuidas see sangpommidega žongleerimine käib. „Oma pommid, ise tõstame,” kõlanud jõujuurika vastus.

Mulle tuleb see lugu alati meelde siis, kui reklaami-, filmi- või teletegijad tsunftisiseselt üksteisele auhindu jagavad, püüdes jätta teleris muljet, nagu oleks tegu üldsust tohutult kaasava sündmusega. Ei ole, sest tunnustus võiks tulla vaatajalt, aga neid asja kaasatud pole, mistõttu jätab kogu palagan punnitatud ja koomilise mulje. Ja nüüd on selle seltskonnaga (osaliselt) liitunud ka autoajakirjandus.

Eestis viiakse läbi kaht konkurssi, kus valitakse aasta parimat autot. Ühe ettevõtmise žürii koosneb tegevautoajakirjanikest, kes pakuvad välja esmalt 10 paremat uustulnukat, mille hulgast valitakse kuus finalisti.