Hiiglasliku Hiina mõju

Viimase paari kuu jooksul on maailma kütusehindu mõjutanud eriti Hiina majanduse arengud. Hiina, USA järel teine maailma suurim naftatarbija, on kogenud majanduskasvu aeglustumist, mis vähendab nõudlust naftatoodete järele. Veelgi enam, Hiinas on alternatiivse energiatarbimise – eriti elektri – osakaal märkimisväärselt suurenenud. 

Lisaks on USA-s lõppenud suvine bensiinitarbimise kõrghooaeg, mis toob ka globaalset nõudlust alla. Samal ajal on aga ameeriklased omamaist naftatoodangut suurendanud. Kõik need arengud on kasvatanud globaalseid kütuse laovarusid ning aidanud sellega kaasa hindade langusele.

Geopoliitilised pinged ja tarneahel

Teisalt mängib juba mõnda aega hindade kasvus rolli geopoliitiline olukord Lähis-Idas. Iisraeli ja Hezbollah’ konflikti eskaleerumine, Liibüa idaosa naftaväljade sulgemine ja ekspordi peatamine augusti lõpus tekitas turul ebakindlust, naftaväljade taasavamise teade septembri algul langes kokku spekulatsioonidega, et OPEC+ tõstab oktoobris tootmismahte.

Neile uudistele järgnenud naftahinna kiire langus pani aga OPEC+ arutama tootmispiirangute pikendamise üle, mille peale võttis naftahind koheselt suuna jälle üles. Geopoliitilised pinged on kütusehindade puhul alati olulised mõjutajad, kuna need võivad häirida globaalset logistikatarneahelat ja põhjustada tarneraskusi.

Erinevused meie ja lätlaste vahel

Kütusehindadele avaldavad olulist mõju ka muud majanduslikud tegurid ning neist olulisemaiks on valuutakursid ja inflatsioon. Kuna kütust noteeritakse rahvusvahelisel turul dollarites, siis euro tugevus võib vähendada kütusehindu Eestis. Tugev euro tähendab, et imporditav kütus on odavam, mis omakorda aitab hoida jaehindu madalamal.

Eestis, Lätis ja Leedus tuleneb peamine erinevus hindade vahel eelkõige maksupoliitikast. Näiteks on Lätis kohustusliku julgeolekuvaru tasu kõrgeim. Samuti mõjutavad hindu regionaalsed turuolud, sealhulgas konkreetse riigi ja piirkonna majanduskeskkond.

Kaugematest mõjutajatest jäävad aga Lähis-Ida konfliktid ja Aasia majandusarengud ilmselt kõikumisi kütusehindades mõjutama veel mõneks ajaks. Samuti on Balti riikides oodata ka seadustest tulenevaid mõjutusi, kuna nii Eestis kui Leedus tõstetakse uuel aastal mootorikütuste aktsiise, Lätis on ülevaatamisel seadus, mis võib mõjutada biokomponentide kasutamist kütustes alates 2026. aastast ning see võib kaasa tuua hinnamuutusi.