Uudis

Kütusemüüja selgitab, kuidas tekiks tanklapostidele 100 km läbimise hind ning miks seda teha tahetakse

Graafikud: Alan Vaht

Alexela juhatuse liige Alan Vaht selgitab, kuidas toimiks viimastel päevadel kõvasti kirgi kütnud kütusehindade näitamine 100 km kohta, mitte mahuühiku hinnana.

Viimased kaks päeva on leidnud meedias suurt tähelepanu ja tekitanud diskussiooni Euroopa Komisjoni mõte hakata tanklates kütusehindu kuvama kuluna 100 km läbisõidu kohta. See on tegelikult vana teema, millest on räägitud eelmise kümnendi keskpaigast, kuid nüüd on hakatud astuma reaalseid samme, et see teoks teha.

Soov muuta tarbijatele kütusehindade näitamise põhimõtet peitub selles, et eri kütuseliikide hinnad ei ole omavahel võrreldavad ega anna tarbijatele õiget pilti sellest, millise kütusega on kõige soodsam sõita. Nimelt põhineb bensiini, diislikütuse ja LPG hind liitrihinnal, kuid CNG-d müüakse kilogrammi kaupa, mõnes riigis aga sootuks kuupmeetrite arvestuses. Elektriauto laadimistariif on aga hoopiski kWh-põhine.

Probleemi lahendamiseks on kaks võimalust. Nimelt tuleks kütusehindu näidata tanklate tabloodel kas:

  • energiaühikutes ehk €/MWh või
  • rahalise kuluna eurodes 100 km läbisõidu kohta.

Esmapilgul võib energiaühik tunduda hea ideena, kuid ka see annab täitsa vale pildi, sest sellisel juhul oleks kõige kallim kütus elekter, mille maksumus on sõltuvalt laadija võimsusest 0,32–0,49 €/kWh ehk 320–490 €/MWh. Seevastu maksaks bensiin 191 €/MWh ning diislikütus ja CNG 175 €/MWh. Kõige soodsam oleks aga LPG, 137 €/MWh.

Olgu võrdluseks toodud, et praegu paistab tablool numbrite põhjal, ja seega täiesti petlikult, kõige kallim hoopiski CNG 2,297 €/kg, millele järgnevad bensiin ja diislikütus vastavalt 1,749 ja 1,719 €/l. Soodsaimad kütused oleksid aga LPG (0,899 €/l) ja elekter 0,32–0,49 (€/kWh).

Eeltoodu toob ilmekalt välja probleemi, et olenevalt valitud hinnaühikust võib elekter osutuda kas kõige “kallimaks” või hoopiski kõige “soodsamaks” kütuseks. Seega peaks olema vägagi selge, et kütusehindade võrdluses ei anna õiglast pilti ei harjumuspärane hinnastamine ega ka energiaühikupõhine hinnastamine.

Kõik me oleme aga harjunud vaatama ja hindama, kui palju võtab üks või teine auto kütust 100 km kohta ning mis on selle rahaline kulu. Ka Euroopa Komisjon on leidnud, et tarbimisharjumuste muutmiseks tuleks erinevate kütuste hindu hakata kuvama rahalise kuluna 100 km läbisõidu kohta.

Lähtudes alltoodud kütusekuludest tuleb välja, et kõige soodsam kütus on elekter, mille korral maksab 100 km sõiduulatust 7,0–10,8 €. LPG kuluks oleks 9,3 €, CNG-l 11,5 €, diislikütusel 12,2 € ning kõige kallim oleks bensiin, mille korral 100 km sõiduulatust maksaks 15,5 €. Tõsi, autode kütusekulu erineb, kuid see ei puutu üldse asjasse, sest kütust tangitakse ikkagi antud kütuse tegelikus ehk tänases ühikus.

Põhjus, miks elektrihind energiaühikutes on kõige kallim, kuid samas on elektrikulu 100 km kohta kõige väiksem, peitub elektriauto suures efektiivsuses, kus koguni 80% laetud elektrist jõuab ratastesse. Sisepõlemismootoriga autode kasutegur on aga palju väiksem, u 30%.

100 km läbisõidu rehkenduseks on kasutatud järgmisi kütusekulusid:

  • bensiin 9 l / 100 km
  • diislikütus 7 l / 100 km
  • LPG 10,35 l / 100 km (LPG kulu on 15% suurem kui sama auto bensiinikulu)
  • CNG 5 kg / 100 km
  • elekter 22 kWh / 100 km

Ehkki võib tunduda, et kütusehinnad kuluna 100 km kohta tekitavad segadust, seisneb selle suurim väärtus inimeste teadlikkuse tõstmises selle kohta, mis on päriselt soodsaim kütus.

Arvestades, et kütusehinnad on tanklate hinnatabloodel ammuilma muutunud referentshindadeks, sest kliendid tangivad tegelikult lojaalsusprogrammidest tulenevate hindade alusel, on aeg need referentshinnad asendada uute referentshindadega, milleks on rahaline kulu 100 km kohta. Väljapakutud lahendus aitab klientidel praeguse mõnesendise soodustuse asemel teha palju kaalukamaid raha säästmise otsuseid.

Seega kutsun üles mitte laskma sõelapõhjaks Euroopa Komisjoni plaani hakata kütusehindu esitama tanklate hinnatabloodel rahalise kuluna 100 km kohta, vaid reaalselt mõtlema sellele, millist positiivset väärtust ja rahasäästmisvõimalust see tarbijatele toob.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.