See võib juhtuda väga kiiresti. Piisab vaid ühest hajameelsuse hetkest ning juba ongi auto paaki sattunud kütus, mis seal sugugi olema ei peaks.

Kuigi seda juhtub ehk harva, pole see võimatu. Harjumuse jõud on ju suur – kes õigupoolest ikka iga tankimise ajal täpselt järele vaatab, mida paaki laskma peaks? Kui peres on näiteks mitu autot või sõidate aeg-ajalt tööautoga, mida samuti tangite, polegi päris võimatu, et automaatselt tegutsemise tagajärjel ongi sõiduki paagis vale kütus. Mida sel juhul teha?

Vale bensiiniga on lugu kõige lihtsam

Kõige vähem probleeme põhjustab vale bensiini tankimine. Teadupärast saab bensiini osta erinevate oktaaniarvudega, millest Eestis levinumad on 95 ja 98. Oktaaniarvu märgistused ei ole välja mõeldud ja tankuritele seatud nalja pärast. Need tähistavad bensiini detonatsioonikindlust ehk selle omadust põleda suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega.

Bensiinimootorid on aga erinevad ning loodud töötama mingi kindla oktaaniarvuga kütusega. Näiteks võib ettenähtust madalama oktaaniarvuga bensiin mootori suurema koormuse korral liiga kiiresti põlema ehk iseenesest süttima hakata. See mõjutab omakorda negatiivselt võimsust ja kütusekulu ning mootori ühtlast tööd.

Mootorisse ettenähtust kõrgema oktaanarvuga bensiini tankimine endaga üldjuhul mingeid erilisi riske kaasa ei too. Samas ei kaasne sellise, tavaliselt kallima bensiini kasutamisega ka mingeid eeliseid.

Enamikul tänapäevastel bensiinimootoriga autodel võib vabalt kasutada nii 95 kui 98 oktaaniarvuga bensiini. Kumba sellisel juhul kasutada, suurt rolli ei mängi ning autoomanik võib otsuse teha põhimõtteliselt oma suva järgi.

Omaette lugu on biolisandiga bensiiniga, sest mõned vanemad sõidukid ei tohi sellist kasutada. Õnneks on bensiinimootorite puhul asi üldiselt ikkagi lihtne – olgu kogemata tangitud vale oktaaniarvuga või sobimatut biolisandiga bensiini, kiiret kahju see mootorile ei põhjusta ning piisab sellest, kui edaspidi paak sobiva vedelikuga täita.

Natuke diislit bensiinis ei pruugi olla saatuslik

Bensiinimootoriga sõiduautosse diislikütuse tankimine enamasti võimalik ei ole – üldiselt on tanklates diislipüstol suurema läbimõõduga ning bensiinipaaki ei mahugi. Lisaks on mõned autotootjad paigaldanud diiselautodele kaitsesüsteemid, mis tuvastavad bensiinipüstoli paaki panemise ning ei lase sel juhul kütusepaagi klapil avaneda. Vanemate autode puhul ei saa siiski kunagi täiesti kindel olla, et ainult õige kütusepüstol paaki mahub.

Kui sellisel juhul ei õnnestu veast aru saada enne käivitamist, on üsna tõenäoline, et arusaamine jõuab kohale üsna peatselt. Esiteks ei pruugi sõiduk üldse käivituda või käivitub vaevaliselt. Kui mootor siiski edukalt käivitub, on selle töö ebaühtlane ja jõudlus väiksem ning esineda võivad valge suits ja ebatavalised hääled.

Mootorile saatuslikuks ei pruugi väikese koguse diisli tankimine saada ning kui edaspidi ikka õiget kütust lisada, võib see põhimõtteliselt edaspidigi töötada. Siiski on tõenäoline sissepritse ja filtrite ummistumine. Suurema diislikoguse puhul auto siiski enam ise sõita ei saa ning vaja läheb näiteks veokonksuga autoga sõbra või puksiiri abi. Mõistlik oleks suund võtta autoteenindusse, kus vale kütus paagist ja süsteemist välja pumbatakse.

Vastupidine juhus on hullem

Kui diiselmootoriga autosse satub bensiin, on tagajärjed üldjuhul juba kehvemad. Nimelt on diislikütus määrivate omadustega – kui sellesse satub bensiin, siis need omadused kaovad ning halvimal juhul mõjub see mootori tööle laastavalt. Läbi võib minna veel kõrgsurvepump ning sellisel juhul ei pruugi ainult kütusepaagi tühjendamisest enam piisata, vaid ette tuleb võtta juba mahukam remonditöö.

Kui bensiin diiselmootoriga auto kütusepaaki satub, on esimene ja kõige mõistlikum kahjusid leevendav meede muidugi autot mitte käivitada. Sel juhul vale kütus süsteemi üldse ei satugi ning piisab teeninduses paagi tühjendamisest.

Sõitma hakates ja veast alles hiljem aru saades on samuti tark esimesel võimalusel seisma jääda ja puksiiriga teenindusse minna. Kui mootor veel ise seiskunud pole, on võimalus, et kapitaalsest remondist võib siiski pääseda.

Kõige õigem on tankimise ajal siiski tähelepanu säilitada – sel moel on võimalik säästa end hulgast sekeldustest ja potentsiaalsete remondiarvete tasumisest.