Joobes juht kaebas kinnipidaja kohtusse
Maakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud. Tunnistaja ütluste järgi märkas ta enda kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunnistaja sõnul oli tunda tugevat alkoholilõhna ning juht oli ilmsete joobetunnustega. Juht püüdis sündmuskohalt lahkuda, ent tunnistaja sai ta kätte, viis enda koju ning andis hiljem politseile üle. Politsei saabumiseni isik alkoholi ei tarvitanud.
Maakohtu otsuse järgi käitus tunnistaja korrektselt, kui pidas kinni joobetunnustega sõidukijuhi, kes üritas sündmuskohalt põgeneda. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse sõidukijuhi kaitsja, kelle sõnul pidas tunnistaja sõidukijuhti kinni seadusliku aluseta.
Riigikohus jättis maakohtu otsuse muutmata, leides, et kohus lahendas süüküsimuse veatult. Vastusena kaitsja kassatsioonkaebuse väitele, et tunnistaja pidas sõiduki juhi kinni seadusliku aluseta, selgitas Riigikohus, et iseenesest on õige, et väärteomenetluse seadustikus ei ole sätet, mis lubaks igaühel väärteo toimepanemises kahtlustatavat politsei tulekuni või politseisse toimetamiseks kinni pidada.
Igaühel on õigus kurjategijat kinni pidada, kui on süüs kindel
Samas kui isik olnuks kriminaalses joobes, võinuks tunnistaja seaduse järgi seda teha. Nimelt võib kriminaalmenetluse seadustiku järgi igaüks kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.
Vaidlusaluses asjas tuvastas politsei juhil ligikaudu üks tund pärast sõiduki juhtimist kriminaalsele määrale ligilähedase joobe. Tunnistajal ei saanudki kinnipidamise hetkel olla tõsikindlat teadmist juhi joobe täpse ulatuse kohta, võimalikud kahtlused tuleb aga tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas.
